9. dets. 2022

Salvation Prayer 2021

SALVATION – INTERNATIONAL PRAYER FOR PEACE 2021

Mis on Kristlus? Mis on Taevas? Taevas ja Taevad Kristluses. Pääste siin või Igavikus? Üleloomulik koht.

12 min read
What is Heaven Heaven or the heavens Heaven in Christianity God Divine transcendent supernatural place

What is Heaven Heaven or the heavens Heaven in Christianity God Divine transcendent supernatural place

Mis on Kristlus? Mida Kristlased usuvad?

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist.

Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga (2001. aasta andmete põhjal) on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas.

Nimetus “kristlane” (kreeka keeles Χριστιανός) tähendab ‘Kristusele kuuluvat’ või ‘Kristuse pooldajat’ ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Termini “kristlus” (kreeka keeles Χριστιανισμός) vanim säilinud kirjapandud kasutus on kolmandalt Antiookia piiskopilt või patriarhilt Ignatiuselt.

Ristiusu tuntuim sümbol rist võeti kasutusele 4. sajandil riigikirikuks saamisega. Kristlastele on omane hospitalide ehitamine eesmärgiga aidata vaeseid ja väeteid.

Kristliku usu lahtiseletamisega tegeleb kristlik teoloogia ehk usuteadus ning kristluse ajalooga Kiriku ajalugu (kirikulugu).

Kristlased usuvad, et kolmandal päeval (ristisurm reedel, ülestõusmine pühapäeval) pärast oma surma tõusis Jeesus üles ehk ärkas ellu ja 40 päeva hiljem läks taevasse. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja pandi hauakambrisse. Usutakse, et Jeesus tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.

Vastuseks tuues välja Piibli NKJV ja AMP ning samuti 1938 UT ( New King James Version ja Amplified Bible – Samuti Harald Põllu 1938 aasta 3 revideeritud Uus Testament ) : 1Ko 15:1-4 öeldakse: “Aga nüüd ma teen teile, vennad, teatavaks evangeeliumi, mida ma teile olen kuulutanud, mille te ka olete vastu võtnud, milles te ka seisate ja mille läbi te ka pääsete. Kas te peate kinni sõnadest, millega ma teile evangeeliumi kuulutasin? Muidu olete küll ilmaaegu saanud usklikuks. Ma olen teile ju kõigepealt edasi andnud seda, mida ma ka ise olen vastu võtnud: et Kristus suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud pühades kirjades, ja et ta maeti maha ja äratati kolmandal päeval üles pühade kirjade järgi.”

Kokku võetuna see ongi kristlus. Kristlus on teiste uskude hulgas ainulaadne, sest kristlus ei puuduta niivõrd religioosseid tavasid kui suhteid. Käskudest-keeldudest kinni pidamise asemel on kristlase eesmärgiks võimalikult suur lähedus Taevase Isaga. Selle suhte teeb võimalikuks Jeesuse Kristuse lõpetatud töö ja Püha Vaimu osalus kristlase elus.

Mis on Taevas Kristluses?

Kristlikus teoloogilises uskumuses, mis ei erine protestantlikust ega karismaatilisest arusaamast taeva olemasolust, seletab eesti keele sõnaraamat taevast kui : (ainu- v. üli) Jumala asupaika; Jumala Trooni, Püha üleloomulikku paika, Paradiisi, taevariiki, Jumala Riiki, Jumala Kuningriiki, Pärandit, Pärandit Kristuses, Rahu Vürsti asupaika, Igavese Isa ja Issanda „Mina olen“ loodud paika. Piibel NKJV ( New King James Version ) ja Harald Põllu 1938 aasta Uue Testamendi 3’mandat tõlge, kirjeldavad Ilmutuse ( Book of Revelation ) ( AMP ) ( Laiendatud Piibel – e. Amplified Bible ) ingleid ja neid kui Taeva sõjasalka. Eesti keele sõnaraamat laiendab ka usu definitsiooni põhiselt Taevasse minekut, Taevasse saamist, Pääsemist, Pääsemist patust, paika, kus ei ole kannatusi. Jumal võtab inimesed enda juurde Taevasse. KJV – Jeesus on üles tõusnud ja taevasse läinud, mis on Uue Testamendi ja Kristluse põhitõde – Kristus on üles tõusnud surnuist, esmasündinu. Kirjeldada Taevast võib ka, kui Hinge püüdlust Taeva poole, Hinge teekonda koju. Samas on Kristluses suuremalt jaolt teoloogiliselt ja Piiblil põhinevalt kirjeldatud inimest, kui Vaim olendit. Vaim juhib hinge ja ihu. Vaim päästetakse usu läbi ja Püha Vaimu anni saamise ja Püha Vaimuga ristimise läbi. Eesti keele sõnaraamat annab veel palju vasteid. Taeva väravad on lahti, Taevas ja põrgu. Tõesti, nad võisid öelda, taevas oli nende abielu õnnistanud, nende perekondlik õnn oli täielik. E. Vilde. 

Piltlikult õndsaks olemise olek, suurima rahulolu tunne; õnnemaa vms. Olime õnnelikud, tõelises taevas. Armastuses avanes neile taevas. *Lilled õitsesid mul, / taevas elasin nüüd. F. R. Faehlmann.

Taevast alla tulnud. „Mina olen Taevast alla tulnud ( Jh 6:33,38 ). Johannese Evangeelium annab Jeesusele, kui Jumala Pojale meelevalla anda elu nendele, kes temasse usuvad. Vale arusaam on see, et Jeesus eksisteeris ka füüsiliselt enne oma sündi taevas / taevastes / seitsmendas taevas. Kristust võib kirjeldada, kui Taevast alla tulnud Jumalat NKJV ( New King James Version ) Piibli alusel. “Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu! … Ma olen taevast alla tulnud” (Johannese 6:33,38).

Tasustamise Koht: Taevas või Maa?

Kõik, kes veel arvavad, et taevas, aga mitte maa, saab olema Jumala Kuningriigi asukohaks, see tähendab, tõotatud tasuks, peaksid endale selgeks tegema järgmised momendid:-

– Oma palves Issand Jumala poole, paluvad usklikud Jumala Kuningriigi saabumist (s.o. nad palvetavad Kristuse tuleku eest), et Jumala soovid täituksid maa peal, nii nagu nad on praegu täitunud taevas (Matteuse 6:10). Me palvetame selle eest, et Jumala Kuiningriik tuleks maa peale. Kahetsusväärne, et tuhanded inimesed lausuvad mõttetult selle palve sõnu, täielikult uskudes, et Jumala Kuningriik on juba taastatud taevas ja et maa hävitatakse.

– “Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa” (Matteuse 5:5), – siin ei räägita, et nende hinged lähevad taevasse. See käib Laulud 37 kohta, mis on täielikult pühendatud sellele, et lõplik tasu õndsatele saab olema maa peal. Sellesama koha peal, kus patustel oli ajutine ülekaal, saavad õndsad tasuks igavese elu ja saavad igaveseks omandiks sellesama maa, kus valitsesid patused (Laulud 37:34,35). “Ent alandlikud pärivad maa… tema õnnistatud pärivad maa… õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt” (Laulud 37:11,22,29). Elada maa peal (tõotatud maal) igavesti, tähendab igavese elu võimatust taevas.

– Taavet suri ja on maha maetud… Taavet ei ole läinud taevasse” (Apostlite teod 2:29,34). Peetrus selgitas, et tema lootus püsib surnuist ülestõusmises Kristuse pöördumisel (Apostlite teod 2:22-36).

– Maa on areeniks Jumala tegudele inimkonnaga: “Taevas on Jehoova taevas ja maa on ta annud inimlastele” (Laulud 115:16).

– Ilmutuse 5:10. salmis tuuakse nägemus sellest, mida õndsad räägivad, kui nad seisavad vastuse andmiseks kohtu ees -kohtupäeval: ” (Kristus) on teinud meid kuningriigiks ja preestreiks meie Jumalale, ja nad valitsevad maa peal”. See meenutus valitsemisest Jumala Kuningriigis maa peal – erineb tunduvalt ähmasest ideest, et me saame “unustuse” kusagil taevas.

– Ettekuulutused, mis on toodud Taanieli 2. ja 7. peatükis, räägivad poliitilise võimu väljasuremisest, mis lõpptulemusena vahetatakse välja Jumala Kuningriigiga Kristuse tagasitulekul. Kuningriik saab olema “kogu taevalaotuse all” ja täidab “kogu maa” (Taanieli 7:27; 2:35; vrd. värsiga 44). See igavene Kuningriik “kogu taeva all antakse Kõigekõrgema pühale rahvale” (Taanieli 7:27); seepärast on nende tasu – igavene elu Kuningriigis, mis hakkab asuma maa peal, taeva all.

Taevas ja Maa. Pääste siin või Igavikus?

Jh 14:27 Rahu ma jätan teile; oma rahu ma annan teile; mina ei anna teile nõnda nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ja ärgu mingu araks!

Fl 4:4-7 Olge ikka rõõmsad Issandas! Ja taas ma ütlen: olge rõõmsad! Teie leebus saagu teatavaks kõigile inimestele. Issand on lähedal! Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks.Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.

Fl 4:9 Rahu Jumal on (siis) teiega.

Te olete tulnud Siioni mäe juurde ja elava Jumala linna, taevase Jeruusalemma juurde ja kümnete tuhandete inglite juurde, esikpoegade koguduse juurde, kes on kirja pandud taevas, ja Jumala, kõikide kohtumõistja juurde, ja täiuslikuks saanud õigete vaimude juurde, ja uue lepingu vahemehe Jeesuse juurde (Hb 12:22–24).

Piibel 1968, 1997, 2018 EST. BIBLE S. NKJV BIBLE 2019 3rd revidation Harald Põllu 1938 aasta tõlke järele.

Vajame meeleparandust. Vajame uut elu, mille võib meile anda vaid Tema, kes on alandlik tulija. Vajame Päästet siin ja Igavikus. Ta on tulnud. Kristus on tulnud ja meie pärast Ta tuleb – meid aitama, teenima, meid läbi andestuse ja armastuse uueks muutma, et suudaksime uueks muutunutena kinkida rõõmu ja rahu, julgustada hirmunuid, segaduses olijaid. See on Rahu Palve tuum Maailma eest paludes. Selle maailma patu on Kristus aga ära võitnud lunastades, puhastades, õigeks mõistes ja pestes oma Vaimuliku verega, lunastades isegi meie mõtted igavesest hukatusest ( vt. Tema tunneb kaugelt ära sinu mõtted. ) Sest see, kes on leidnud Elava Jumala ja tema armastuse, on taevateel kõndija, tänulik palverändur, kes ei karda. Hirm on saatana kõige suurem relv. Meie aga Kristuses ja Tema Armasutses oleme alistatud Jumalale ning seega on meil ka meelevald panna vastu hingevaenlasele ning 91 PS. läbi astume madude ja skorpionite peale ja miski ei tee meile kahju, sest Kõigekõrgem on meiega, Tema on meie Pelgupaik. Seega me vajame ainult ühte eluteel kõndides. Kaaslast, päästjat ja lohutajat. Jumal kõnnib meiega, kui halastav ja armastav Isa, hoolitsedes oma poegade ja tütarde eest armus, et pärida armu läbi õndsuse, mis võib küll olla relatiivne e. Suhteline, kuna täielikku õndsusesse saame alles Vaimulike silmadega vaadata reaalses Taevas või Jumala Prohvetlikus ilmutuses, meid on päästetud armu läbi. Jeesus on teinud meid õndsaks, kuigi me kogeme siin maailmas kannatusi. Arm ja tõde on tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. Tema on Tee, Tõde ja Elu. Kolmainsusesse vaadates näeme Kaaslast – Jumalat, Isa, Igavest varju pakkuvat kaljule ehitatud usumõtet ja kõige loojat. Jumal pühib ära pisarad meie silmist ja me näeme Päästjat, ainukest. Ainsat esmasündinute seas, kes võttis ära maailma patu. Seega meile on andestatud armu läbi, kuid õigeks mõistetud usu läbi. Püha Vaim on antud meile pärandina. Tema on Lohutaja. Me kõnnime mööda eluteed, igavikku kolmainu Jumala, Poja ja Püha Vaimu järgides elades siin maailmas päästetuna lootuses, mis kinnitab meie usku, mida maapealne kannatus ei suuda murda.

Mis saab inimesest pärast surma? Seda üldinimlikku küsimust küsib iga inimene iseendalt ning see küsimus on eksisteerinud sama kaua, kui inimese eksistents. Mõtleme oma kallitele lahkunutele, püüame lahti harutada elu mõtte lõnga ilma Taevase abita. Tänases piiblisõnas öeldakse, et igavese elu leiavad need, kes on tulnud uue lepingu vahemehe Jeesuse Kristuse juurde. Kellel on Poeg sellel on Isa. Jumal kõigeväeline on maailma nõnda armastanud, et ta ainusündinud poja andis ära meie pattude eest, et uue lepingu all saaksime usu läbi õndsaks, elades seda elu lootuses, kannatlikkuses ja usus, sest meile on ilmutatud Taevast, isegi, kui me seda ei koge, vastab Piibel meile, et uues lepingus on meie patud andeks antud ja me pärime usu läbi Igavese Elu. Igavene Elu ongi täielik pääste.

Piiblis on rohkesti vihjeid taevasele maailmale. Eenok kõndis koos Jumalaga ja võeti taevasse (1Ms 5:24). Eelija viidi tuliste vankritega taevasse (2Kn 2:11). Aabraham, Iismael, Iisak, Jaakob, Aaron ja Mooses „koristati oma rahva juurde“, kui nad surid (1Ms 25:8, 17 35:29, 49:33, 4Ms 27:13, 5Ms 32:50). Moosese haud jäi salapärasel viisil kadunuks (5Ms 34:6), kuid osutatakse, et peaingel Miikael oli vaielnud kuradiga Moosese keha pärast (Jd 1:9) ja selle ilmselt ka kätte saanud, sest hiljem ilmus Mooses ihulikult koos Eelijaga, kes oli taevasse võetud, Jeesuse kirgastamisel kõrgel mäel. Jeesus ise ütleb, et Jumal on Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal – Ta on elavate, mitte surnute Jumal.

Taevas ja Maa. Pääste sin või Igavikus. Salvation Prayer. Redeemed from the Faith. Teksti redigeerinud IPPFoundation Gold LTD 20.12.2020

Taevas ja Maa peal.

Taevas ja Maa peal E.E.L.K. Los Angeles

Kristuse ülestõusmise pühale eelneb neljakümne päeva pikkune paastuaeg. Nelikümmend päeva pärast Ülestõusmispüha tähistatakse aga Tema taevasseminemist. Kutsun teid Taevaminemispüha silmas pidades mõtisklema selle üle, mis ja kus on taevas – ja sellest tulenevalt ka: kus on Jumal, kus Ta on päriselt, mitte pelgalt meie ettekujutuse viljana (nagu mõnedel karikatuuridel kujutatakse: pilveserval jalgu kõlgutava vanamehena).

Mõnikümmend aastat tagasi lõi John Lennon laineid lauluga, mis algab sõnadega: “Imagine there’s no heaven…” – „Kujutle, et pole olemas Taevast …“ – ta kasutab siin sõna Heaven, millega tähistatakse justnimelt taevast kui Jumala asupaika. Jah, kujutle, et meie kohal on ainult pilved ja õhk ja maailmaruum – ei mingit paradiisi kuskil seal üleval … ega ka mingit põrgut kuskil all…

Ma ei tea, kas Lennoni jaoks oli see mingiks jumalaeituse tõestuseks, aga nagu tsiteeritud kuningas Saalomoni palvestki näha, ei olnud inimesed ka kolm tuhat aastat tagasi mitte nii naiivsed, et oleksid arvanud, nagu asuks Jumal mingis kindlas paigas kuskil pilvede peal.

Jah, Jumal on „ülal taevas“, aga see ei tähenda mitte, et Ta on mingis ühes paigas, vaid vastupidi, see tähendab, et Jumal on kõikjal.

Jumal „ei ole kaugel ühestki meist,“ kinnitab apostel Paulus, ja lisab, et veelgi enam, „Tema sees meie elame ja liigume ja oleme“! Aga kas see „igal pool“ ei või omakorda tähendada, et tegelikult Jumalat justkui ei olegi mitte kuskil – sest me ju ei näe Teda, me ei kuule Tema häält, me ei taju ega koge Tema toimimist…

On see ikka nii? Küllap Jeesusel on õigus, kui Ta ütleb, et kes otsib, see leiab – ja kuigi ka need, kellel on silmad, tihtipeale ei näe, ja need, kellel on kõrvad, alati ei kuule, on ometigi nõnda, et iga otsija leiab… ja inimene, kellel on usu silmad, näeb ja kogeb Jumala toimimist niisama reaalsena kui kõige käegakatsutavamat ja silmaganähtavamat.

 Inimene, kes Jumalat ei tunne ega tahagi tunda, näeb üles vaadates tõepoolest vaid pilvi või taevalaotust. See inimene aga, kes on kogenud Jumala ligiolu, kohtab Teda kõikjal, nii Tema loodus kui Tema Sõnas kui mujalgi, igal eluhetkel, igal silmapilgul, igal hingetõmbel. Sest Tema sees meie elame ja liigume ja oleme… Jumal on ülal taevas ja all maa peal. Ta on meie juures ja meie oleme Tema juures. Ta on saanud inimeseks – üheks meiega –, et meie võiksime saada üheks Temaga. Mitte asjata ei nimetata just Jumala inimesekssaamist Tema kõige täiuslikumaks ilmutuseks inimkonnale: lastes oma ainusündinud Pojal inimesena sündida andis Jumal meile teada, milline Ta on – ja imelisel viisil ka seda, kus Ta on.

Enne oma taevaminemist selgitas Jeesus jüngritele seda, mis oli sündinud, ja avas nende mõistuse kõigest arusaamiseks. Aru saamiseks, et Temas ongi inimeste juurde tulnud kõigeväeline ja igavene Jumal. Või õigemini, et see Jumala jääv ligiolu kõikjal on Temas ilmsiks saanud – sest tegelikult on Ta alati oma loodud inimlaste juures olnud, neid saatnud ja kaitsnud, varjanud ja kandnud, ainult inimesed ise ei ole osanud seda alati mõista. Nii nagu tänapäevalgi: Jumal ei ole kaugel mitte ühestki meist, kinnitab Pühakiri, aga kui paljud seda teavad ja sellest hoolivad?

On hea, et meie elu ja õndsakssaamine ei sõltu mitte meie teadmisest ega hoolimisest, vaid Jumalast, kes meid armastab ja meist igaühest nii väga hoolib, et on oma ainusündinud Poja meie eest andnud! Jeesuses Kristuses, Jumala inimesekssaanud Pojas, on ühendatud Jumal ja inimene. See tähendab, et Tema taevaminemisega on ka meile avatud tee taevasse. Kogu inimkond on Temas uueks loodud ja Jumala paremale käele ülendatud.

Mõelda vaid: kõigeväeline Jumal on avanud meile tee oma kõigepühamasse, oma armu aujärje ette. Evangeeliumis öeldakse, et kui Jeesus ristil suri, siis kärises Jeruusalemma templi eesriie, mis eraldas inimesi Jumala pühamust, ülalt alla lõhki. See tähendab, et Jeesus on kaotanud tolle ületamatu kuristiku Jumala ja inimeste vahel – kuristiku, mida ei ole rajanud mitte Jumal, vaid mille on tekitanud inimesed ise oma isekuses ja patus.

Ei taevad ega taevaste taevad suuda Jumalat mahutada – ja siiski tahab Ta olla meie igaühe juures, elada meie igaühe südames ning jagada meie igaühe elu. Ta on ülal taevas, et meiegi püüdleksime maisest madalusest üles taevaste kõrguste poole – ja Ta on all maa peal, meie igaühe ligidal, et käia koos meiega meie tee kuni lõpuni, ka läbi katsumuste ja surma, et võiksime minna koos Temaga ülestõusmise ja igavese elu taevase kirkuse poole

Õpetaja Enn Auksmann.

Kirik: Latvian Ev. Lutheran Church | 1927 Riverside Dr. | Los Angeles | CA 90039

E.E.L.K. Los Angeles – 18 Flaxwood – Irvine, CA 92614

Koguduse Teated – Mai 2019. Teksti redigeerinud IPPFoundation Gold LTD 20.12.2020

0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

80 − = 79