The Divine Liturgy Explained: What Happens Inside an Orthodox Church Service

The Divine Liturgy Explained - What Happens Inside an Orthodox Church Service - Divine Liturgy, Orthodox Church, Orthodox worship, what is Divine Liturgy, Orthodox church service, Divine Liturgy explained, Orthodox liturgy guide, Eastern Orthodox Church, Byzantine liturgy, Orthodox Christianity, Eucharist Orthodox, Holy Communion Orthodox, ikonostaas, jumalik liturgia, õigeusu kirik, õigeusu jumalateenistus, ortodoksi liturgia, püha armulaud, euharistia, õigeusu kristlus, liturgia tähendus, kiriku traditsioon, Krisostomose liturgia, Basileios liturgia, Orthodox prayer, Orthodox mass, Orthodox service guide, liturgy of the faithful, liturgy of the catechumens, Divine Liturgy steps, proskomedia, prothesis, iconostasis, Orthodox incense, Orthodox icons, Orthodox choir, Orthodox chanting, a cappella worship, Byzantine chant, theosis, deification Orthodox, real presence Eucharist, Orthodox theology, Eastern Christian worship, Orthodox church visit, how to attend Orthodox service, Orthodox church etiquette, antidoron, epiklesis, anaphora, great entrance, small entrance, trisagion, Orthodox church interior, Orthodox altar, royal doors, viiruk, ikoonid, palvus, usutunnistus, ristiusu traditsioon, vaimulikkond

The Divine Liturgy Explained:

What Happens Inside an Orthodox Church Service

Põhjalik juhend ortodoksse jumalateenistuse mõistmiseks

Sissejuhatus: Mis on jumalik liturgia?

Küsimus “what is Divine Liturgy” on üks enim otsitud päringuid ortodoksi kristluse kohta ja sellel on hea põhjus — jumalik liturgia on iidseima elava jumalateenistuse vormi säilimine tänapäeva maailmas. Jumalik liturgia (kreeka keeles: Θεία Λειτουργία, Theia Leitourgia) on ortodoksi kristluse kõrgeim ja tähtsaim jumalateenistus, Püha Euharistia talituse viimine, milles osalevad nii preestrid kui ka kogu kogudus.

Sõna “liturgia” pärineb kreekakeelsetest sõnadest “leitos” (rahvas) ja “ergon” (töö) — see tähendab sõna otseses mõttes “rahva töö” ehk “ühine tegevus”. See nimetus rõhutab ühist koguduslikku iseloomu: jumalik liturgia ei ole pelgalt vaimuliku eraviisiliselt läbi viidav toiming, vaid kogu kogukonna ühine sündmus, kus preester palvetab rahva eest ning kogudus omakorda toetab preestrit ja teeb kaasa pühadest hümnidest lauldes.

Orthodox church service explained — lühidalt öeldes on see teekond igapäevasest maailmast Jumala kuningriigi kogemiseni. Liturgia ajal elab kogudus läbi kogu Kristuse lunastusloo: Tema sündimise, elu, surma, ülestõusmise ja teise tulemisega seotud kogemuse. Ortodoksi kiriku õpetuse kohaselt ei ole liturgia vaid Viimase Õhtusöömaaja meenutamine, vaid selle müstiline ja tegelik kordamine, kus leib ja vein muutuvad tõeliselt Kristuse Ihuks ja Vereks.

Käesolev artikkel pakub põhjaliku Orthodox worship guide’i kõigile, kes soovivad mõista, mis täpselt toimub ortodoksi kiriku jumalateenistusel — olgu tegu uudishimuliku külalise, uurijate, teise konfessiooni kristlaste või ortodoksi usku alles avastava inimesega.

Ajalugu ja päritolu: Kaks tuhat aastat traditsiooni

Jumaliku liturgia juured ulatuvad vahetult apostlite ajastusse. Apostlite tegude raamat kirjeldab varakristlaste igapäevaseid kogunemisi: “Ja nad käisid iga päev üksmeelselt koos templis ning murdsid leiba kodudes” (Ap 2:46). Just “leiva murdmisest” sai Euharistia, mis on jumaliku liturgia tuum. Seega on ortodoksi liturgia üks vanimaid järjepidevalt peetavaid religioosse talituse vorme kogu inimkonna ajaloos.

4. sajandil hakkas liturgia struktuur kindlama kuju võtma. Kaks kõige tähtsamat liturgilist teksti, mida täna kasutatakse, on:

Püha Johannes Krisostomose liturgia (345–407 pKr) — Konstantinoopoli peapiiskop Krisostomos reformis ja lühendas varasemaid liturgilisi tekste ning lõi kuju, mida suurem osa ortodoksi kirikutest kasutab täna peaaegu kõikidel pühapäevadel ja pühade päevadel.

Püha Basileios Suure liturgia (329–379 pKr) — vanem ja pikem vorming, mida peetakse kümme korda aastas: kuuel suurpaastu pühapäeval ning mõnel erilistel kirikupühadel, sealhulgas Suurel Neljapäeval ja Suurel Laupäeval.

On ka kolmas erivorming: Eeliste Andide Liturgia (Presanctified Gifts), mida omistatakse Püha Gregorius Suure (6.–7. sajand) loomingule ja mida peetakse suurpaastu kolmapäeviti ja reedeti. See on erandlik, sest see ei sisalda Euharistia palvet — Pühi Ande on konsekreeritud varasemas liturgias.

10. sajandi lõpus saatis Kiievi vürst Vladimir saadikuid erinevatesse kristlikesse keskustesse, et uurida nende jumalateenistuse vorme. Kui saadikud külastasid Konstantinoopoli Hagia Sophia kirikut, jäid nad sõnatuks: “Me ei teadnud, kas me oleme taevas või maa peal,” teatasid nad tagasi tulles. See kogemus veenis Vladimir Kiievi Venemaad ristiusku vastu võtma ja annab tunnistust jumaliku liturgia ülimast ilust ja mõjust.

Jumaliku liturgia kolm põhiosa

Orthodox church service explained: jumalik liturgia on üles ehitatud kolmele omavahel tihedalt seotud osale, millest igaüks kujutab erinevat etappi inimese kohtumisel Jumalaga.

1. Prothesis (Proskomedia) — Ettevalmistuse liturgia

Enne kui kogudus saabub, viib preester koos diakoniga kiriku altaris läbi põhjaliku ettevalmistuse talituse, mida nimetatakse Proskomediaks. See toiming kestab 20–40 minutit ja toimub koguduse jaoks nähtamatult, tagatoa altaris (Prothesis).

Preester valmistab ette hapendatud leiva (prosfora) — erilise liturgilise leiva, mis on küpsetatud tavaliselt koguduse liikmete poolt. Spetsiaalse liturgilise noa (spear) abil lõigatakse leivast välja tükid, mida nimetatakse “Talleks” (Agnus). See toiming meenutab Kristuse ihule odaga tehtud haava. Lisaks eraldatakse tükke Jumalaema, inglite, prohvetite, apostlite, märtrite ja kõigi pühade auks, samuti elavate ja surnute meenutamiseks, kelle nimed on koguduse liikmed ette andnud.

Prothesis on teoloogiliselt rikkalik toiming: altarile paigutatud leivad ja vein sümboliseerivad kogu Kirikut — nii taevaseid kui maapealseid liikmeid — koondunud ümber Kristuse, kes on Taevasel Armulaual peremees.

2. Katehhumeenide Liturgia — Sõna Liturgia

Katehhumeenide Liturgia on jumaliku liturgia esimene avalik osa, mida nimetatakse ka Sõna Liturgiaks. Ajalooliselt oli see osa mõeldud katehhumeenidele — inimestele, kes valmistusid ristimiseks, kuid polnud veel Kiriku täieõiguslikud liikmed. Tänapäeval on see osa avatud kõigile.

Tähtsamad elemendid selles osas:

Avaldus “Õnnis on kuningriik Isa ja Poja ja Püha Vaimu…” — nende sõnadega algab liturgia. Kogu teekond Jumala kuningriiki on sellega pidulikult avatud.

Suur Ektenia (palveid) — preester või diakon loeb rida palvepäringsid: rahu eest maailmas, kiriku eest, haigete ja reisijate eest, kohaliku kogukonna ja kogu inimkonna eest. Pärast igat palvet vastab kogudus “Issand, halasta!”

Antifoonid — psalmidest pärit laulud, millele lisatakse lühikesed refrääniread Kristuse ülestõusmise ja ülistuse teemadel.

Väike sisenemine (Väike Protsessioon) — preester kannab pidulikult Evangeeliumi raamatut altarist välja läbi kiriku, mis sümboliseerib Kristuse tulekut maailma jutlustama.

Trisagion — iidne hümn “Püha Jumal, Püha Vägev, Püha Surematu, halasta meie peale” lauldes kolm korda.

Pühakiri — loetakse ette Apostlite kirjad (Epistlid) ning seejärel Evangeelium. Selle osa lõpetab jutlus, kus preester selgitab loetud tekste.

Katehhumeenide Liturgia lõpeb katehhumeenide lahkumise üleskutsega: “Kõik katehhumeenid, lahkuge!” — ajaloolise mälestisena ajast, mil mittekristlased pidid lahkuma enne Euharistia talituse algust.

3. Usklike Liturgia — Euharistia Liturgia

Usklike Liturgia on kogu jumaliku liturgia tuum ja kulminatsioon — Euharistia toiming ise. Varastel aegadel ei tohtinud seda osa jälgida keegi peale ristitud ortodoksi kristlaste. Tänapäeval on mittekristlastel lubatud olla juures vaatajana, kuid Armulauast võivad osa võtta üksnes ristitud, krismeeritud ja pratiseerivad ortodoksi kristlased.

Usklike Liturgia põhietapid:

Suur sisenemine (Suur Protsessioon) — preester kannab pidulikult ettevalmistatud armulaualeibu ja -veini läbi kiriku ning tagasi altarisse. Kogudus laulab Keruubi laulu (Херувимская) — ühte ortodoksi kiriku ilusamat muusikalist hetke.

Usu tunnistus (Credo / Sümbol) — kogudus laulab üheskoos Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse, mis sõnastati 325. ja 381. aastal.

Anafora (Euharistia palve) — liturgia kõige püham hetk, kus preester loeb pikka tänupalvet ja meenutab Viimast Õhtusöömaaja sõnu. Siia kuulub ka Epikleesis — Püha Vaimu väljakutsumise palve, millega palutakse Jumalal muuta leib ja vein Kristuse Ihuks ja Vereks.

Meie Isa — kogudus laulab Issanda Palve.

Armulaud — preester tõstab konsekreeritud leiva kõrgele ning kutsub usklikke lähenema. Armulauda jagatakse lusikaga — nii leiba kui veini koos ühest karikast.

Tänupalved ja õnnistamine — liturgia lõpetab tänu Jumalale osavõtu eest, ning preester jagab antidoron’i — pühalikku leiba, mida võivad saada kõik kohalviibijad, ka mittekristlased.

Kirikuruum ja ikonostaas: Taevas maa peal

Oluline osa Orthodox worship guide’ist on mõista ortodoksi kiriku ruumi ülesehitust. Ortodoksi kirik on jaotatud kolmeks peamiseks osaks, millest igaüks kannab süvateoloogilist tähendust.

Narteks (eeskoda):

Kiriku sissepääsu juures asuv eeskoda. Vanas kirikus seisid siin katehhumeenid ja patukahetsejad. Tänapäeval on see koht, kus inimesed saabuvad, süütavad küünlaid ja teevad viimased palved enne kirikusse astumist.

Naos (peaaltar ehk laev):

Koguduse peamine ruumiosa, kus liturgia ajal seisvad usklikud. Ortodoksi kirikus ei ole tavaliselt istepinke — seismine väljendab hingede ärkvelolekut ja austust. Ruumi seinad on kaetud ikoonidega, mis kujutavad Kristust, Jumalaema, apostleid, prohveteid ja pühasid. Ikoonid ei ole tavapärased kunstiteosed, vaid teoloogilised aknad taevasse — “kirjutatud” palve vormi.

Ikonostaas:

Ikonostaas on ikoonidest kaunistatud seinalaadne vahesein, mis eraldab koguduse naose altarist. Ikonostaasil on tavaliselt kolm ust: Kuninglikud uksed (keskel), kust preester väljub Evangeeliumi ja Pühadega, ning kaks kõrvalust preestrite ja diakonite jaoks. Ikonostaas sümboliseerib piiri taevaliku ja maapealse vahel, kuid mitte eraldust — see on pigem ühenduspunkt, kus taevas ja maa kohtuvad.

Altar (Sanctum Sanctorum):

Altari ruum on kõige püham paik kirikus, kus asub püha laud (prestol), millel toimub Euharistia toiming. Altarisse pääsevad tavaliselt ainult ordineeritud vaimulikud ja need, kellel on piiskopi eriload.

Meelelised kogemused liturgias

Üks põhjustest, miks inimesed küsivad “Orthodox church service explained” kohta — on ortodoksi liturgia intensiivselt sensoorne iseloom. Erinevalt paljudest protestantlikest kirikutest, kus rõhk on jutlusel ja Pühakirjal, kaasab ortodoksi liturgia kõiki meeli ühel ajal:

Nägemine — ikoonid ja valgus:

Kiriku seinad on kaetud ikoonidega. Küünalde ja lambiõli valgus loob erilise müstilise atmosfääri. Vaimulike liturgilised rõivad on kaunistatud kulla, hõbeda ja tikandistega.

Kuulmine — muusika ja palved:

Ortodoksi kirik kasutab a cappella laulmist — ilma pillita. Koori koosseis laulab iidseid hümne, mis on sageli 1500–2000 aasta vanused. Liturgia on 70–85% ulatuses lauldud, mitte räägitud. Keerukas mitmehäälne koorimuusika on üks ortodoksi liturgia ilusamaid jooni.

Haistmine — viiruk:

Viiruk (ladan) on lahutamatu osa ortodoksi jumalateenistusest. Diakon kõnnib läbi kiriku suitsutajaga, täites ruumi aromaatse suitsuga. Viiruk sümboliseerib Püha Vaimu kohalolekut ja koguduse palvete tõusmist taevasse (Ps 141:2).

Kompimine — küünlad, ristimärk ja suudlused:

Usklikud teevad liturgia ajal arvukaid ristimärke ja kummardetuid. Ikoonide ja ristikirjutiste suudlemine on tavaline. Küünalde süütamine on palvetamise füüsiline väljendus.

Maitsmine — Püha Armulaud: Armulaual saab usklik osa konsekreeritud leivast ja veinist lusikaga ühest ühisest karikast. See on liturgia vaimselt tähtsaim hetk — füüsiline ühinemine Kristusega.

Praktiline teave: Küsimused külastajale

Kui kaua liturgia kestab?

Tavapärane Püha Johannes Krisostomose liturgia kestab 1,5 kuni 2,5 tundi sõltuvalt kirikust ja koorist. Kloostrites ja katedraalides võib see kesta kauem. Püha Basileios Suure liturgia on pikem, kestades sageli 3–4 tundi.

Millal liturgia toimub?

Jumalik liturgia toimub igal pühapäeval ning kirikupühadel. Kloostrites ja mõnes suuremas kirikus peetakse seda iga päev. Traditsiooniliselt algab liturgia hommikul kella 8.00–10.00 vahel.

Kas külalised võivad tulla?

Jah, mitte-ortodoksid on teretulnud liturgiat vaatlema. Siiski on Püha Armulaud reserveeritud üksnes ristitud, krismeeritud ja praktiseerivatele ortodoksi kristlastele. Külastajad saavad lõpus antidoron’i — õnnistatud leiva — mida jagatakse kõigile.

Mida peaks külastaja teadma?

Riietuge tagasihoidlikult — naised katavad pea sallaga, mehed ei kanna mütsi.

Enamikes orthodoksi kirikutes seistakse liturgia ajal.

Telefon lülitage välja või vaigista.

Liturgia ajal ei saa siseneda ega lahkuda — oodake loomuliku pausi.

Ristimärk teha on vabatahtlik — ärge suruge end midagi tegema, mis tundub ebasiiras.

Teoloogiline tähendus: Mida orthodokssed ise usuvad

Et vastata päriselt küsimusele “what is Divine Liturgy”, peame mõistma, mida orthodokssed ise usuvad liturgia teoloogilise sisu kohta. See erineb märkimisväärselt protestantlike kirikute arusaamast.

Reaalne Kohalolek (Real Presence):

Ortodoksi kirik õpetab, et Euharistia leib ja vein muutuvad Epikleesi hetkel tõeliselt Kristuse Ihuks ja Vereks. See ei ole sümbol ega ainult mälestusmärk — see on tegelik muutumine (metavolí), mida küll ei seleta ortodoksi teoloogia samade mõistetega nagu Rooma-katoliku transsubstantsioon, kuid usutakse selle tegelikkust sama tugevalt.

Liturgia kui taevane reaalsus:

Vastavalt Patristikale ja ortodoksi teoloogidele, nagu Aleksander Shmemann ja Kallistos Ware, ei ole jumalik liturgia lihtsalt Kristuse elu meenutamine maa peal — see on osalemine taevases reaalsuses. Kogudus ei imiteeri ingleid, vaid liitub inglite kooriga, kes laulavad pidevalt Jumala trooni ees.

Deifikatsioon (Theosis):

Ortodoksi teoloogia lõppeesmärk on theosis — jumalikustamine, osalemine Jumala loomuses (2Pt 1:4). Jumalik liturgia ja eelkõige Armulaual osalemine on peamine tee sellele teosisele. Liturgia kaudu muutub inimene osaks Kristusest ja Jumala elust.

Faktid ja statistika

Maailmas on ligikaudu 260–300 miljonit ortodoksi kristlast.

Püha Johannes Krisostomose liturgia on vähemalt 1600 aastat järjepidevalt peetud peaaegu muutumatul kujul.

Umbes 70–85% liturgia tekstist lauldakse, mitte ei räägita.

Viiruk oli kasutusel juba Vanas Testamendis; selle kasutamine liturgias on vähemalt 4. sajandist dokumenteeritud.

Püha Basileios Suure liturgiat peetakse praegu vaid 10 korda aastas.

Ikonostaasi traditsioon tekkis 9.–12. sajandil Bütsantsis.

Eestis on ortodoksi kogukonnad peamiselt Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku (EAÕK) ja Eesti Õigeusu Kiriku (EÕK, Moskva Patriarhaadi) alla kuuluvad.

UNESCO on tunnustanud mitme orthodoksi liturgilise laulu ja kirikulaulu traditsioone vaimse kultuuripärandina.

Kokkuvõte

Jumalik liturgia on palju enamat kui lihtsalt religioosne talitus — see on elamussõna tähenduses liturgia, mis ühendab 2000 aasta jooksul järjepidevalt edasi antud vaimsuse, teoloogia, muusika, kunsti ja kogukonna kogumuse ühtseks kogemuseks. Küsimusele “what is Divine Liturgy” ei ole täielikku vastust võimalik anda vaid sõnadega — see tuleb kogeda.

Orthodox church service explained tähendab mõistmist, et kogu liturgia — selle kolm osa, ikonostaas, viiruk, laulmine, Armulaud — moodustavad ühtse terviku, mis suunab usklikku kogemusele, mida orthodokssed nimetavad “taevaks maa peal”. See ei ole nostalgiline seos minevikuga, vaid elav, muutumatu traditsioon, mis jätkub tänases maailmas.

Kõigile, kes soovivad avastada ortodoksi kirikut, on meie Orthodox worship guide lõpusoovitus lihtne: külastage lähemat orthodoksi kirikut. Öelge preestri assistendile, et olete külastaja ja soovite vaatlema tulla. Liturgia keel võib olla võõras, talitus pikk, kuid paljud esmakordsed külastajad lahkuvad tundega, et on kogenud midagi sügavalt iidset ja samal ajal elavat.

Referentsid ja allikad

Esmaseid allikaid ja teadustöid:

1. Schmemann, Alexander. The Eucharist: Sacrament of the Kingdom. Crestwood, NY: SVS Press, 1987. ISBN 0881410187.

2. Ware, Kallistos (Bishop). The Orthodox Church. London: Penguin Books, 1993. ISBN 0140146563.

3. Ware, Kallistos. “The Meaning of the Divine Liturgy for the Byzantine Worshipper.” In: Rosemary Morris (ed.), Church and People in Byzantium. Birmingham: Center for Byzantine Studies, 1990.

4. Taft, Robert F., SJ. A History of the Liturgy of St. John Chrysostom. Rome: Pontifical Oriental Institute, 1978–2008.

5. Meyendorff, John. Byzantine Theology: Historical Trends and Doctrinal Themes. New York: Fordham University Press, 1974.

6. Greek Orthodox Archdiocese of America (GOARCH). “Introduction to the Divine Liturgy.” goarch.org, 2024.

7. Orthodox Church in America (OCA). “The Divine Liturgy.” oca.org/orthodoxy/the-orthodox-faith.

8. OrthodoxWiki. “Divine Liturgy.” orthodoxwiki.org.

9. St. Elisabeth Convent, Minsk. “Eastern Orthodox Divine Liturgy Explained.” obitel-minsk.org.

10. Holy Apostles Greek Orthodox Church. “Outline of Divine Liturgy.” holyapostlesindy.org.

11. Najim, Michel. “Understanding the Orthodox Liturgy.” Antiochian Orthodox Christian Archdiocese, 2002.

12. Greek Orthodox Cathedral of the Holy Trinity, New York. “The Divine Liturgy.” thecathedralnyc.org.

Rate this post
Martinus Vaicarius - Salvation
Follow me

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

5 + 4 =
Powered by MathCaptcha