Maailma rahu.
Ja rahwaS elas – julgesti, tgamecS oma wiigipuu all. Nii woakab Igatsedes tvgasi Juuda ajaloo kirjutaja Solviuvni aja sisse. Nii mõtleb mõnigi meie seas. Nüüd tunn«ne rahu hinda. Kuid mitte kõik. Sõba oli mõnele (vähesele õnneks. Mitte ainult üksikuile, ka rahwaile. Need tunnewad sõja waärtust. Ei sure wälja ci sentimentaalsed vahu igatsejad, ei m-õõgakõlistajad, ei sure ka Välja sa* btpugejab õnnerüütlid. Jlllaa peal rahu”, on jõulu hüüd. on ka toana aasta lõpu hüüd duilevvatzse aastasse. Maailma rahu — üÄcwad poliitikamehed. Rabu on soja eesmärk. Kui nõnda, siis on sõda rahu eesmärk, ütleme meie. KvS on üleüldjo wõinnatik rahu kindlustada? Ai-nult wõimuga. Ja ainult niikaua, <kui see WSjmumehele wõi rahwole kasulik. Kas saad huwisid nii tasakaalu seada, et kõik oleks rahuldatud? Mitte kunagi. Sellepärast on wõbm ainuke rahu kindlustuS. Aga wöimukondja-l wõi omanikul on omad soowid |a maitsed, isi Liidud ehk ühis-kondlised — tema huwid. Ilma Võimuta ei ose korda ega rcchu. Wõimualnleid rahixl’datakse ainult sel määeal, kui nende seisukord wõvmu-kandja aru jaodaw ja nõuded wastuwõetawad. 5duidas wõib neil tingimistel tõsist rahu olla? Wõimu waswS on oppositsioon, awasjk ja põrandaalune. Pääseb sae tovimuSo. on ainult osad wahetakud. KuS kirik, seai ketserid ja Variserid. Kus riik, seal demagoogid ja mässunõulised. KuS majanduS, seal kurnajad sa orjad. EkS vahu pole lootuseta u-wopia? SiiS on õigus — huwide tasakaal — ka utoopia. Järele jääb ainult wõimnpüüd sa vilukorro kasutamine — hoolimata õigusest, ehk aioult taktilise cttewõatliku onxvkasu püüdega? Leppigu sellega. keS wõib! Kvitie kuriemad rahurikkujad pole kunagi HasaSt-use (väärt. Dulcwiiku wõitlus läheb nende waStn, ke>S ei lase teisi rahus elada. Olgu nemad piiramata ahned, äärmuseni ixiiglased omakasu»püüdjad: olgu nemad demagoogid, kelle elukutse on üleskjhutamine. Nende jalgealune läheb kuumaks.
Elu ja häda sunniwad wiimaks inimesi kõlbliselt õieti hindama. Häda neile, kes meelitajate ja kahekeelsete ohmriks langewa-d. Nad saawad saagiks rahmvas tas tele nurga tagant. selja tagant kallale kippujaile. Nabuaade ei ole unistus. Tema teostamine on suur ja wäärilme ülesanne. Maailm januneb rahu järele. Wõimaluse järele, julgesti oma wiigipuu all Oladg ja löötada, üleüldiseks rõõmuks ja õnnsks. Õlge wSim on sihitud selle takistajate wastu, selle aate teostajate kaitseks. Saatke eraldatud ookeani saartele inilnrese ioo waen lased, nagu Napoleon Helenale. Mis wõüne meie teha? Seda, injs Argontiina. Ei wõi Poola kombel tänuilskku meelt awaldada (rahwastiLliidu koosowkul). Rahwasteliit kindlustab maailma rahu niisama wähe, kui ristimise wesi igawest õnnistust. Teine asi on watm, mida seekord ilmutasid Argentiina esitajad. KaS tõuseb Uus rahwaste wõi riikide liit? Tekjwad rahwaste parteid? Need olidki juba olemas — Euroopa tasakaalu ajal. Meie tulewik on — wäiterahwaste liit õigläse maailma vahu sihis. Soe liit on liitude liit: Balti, Donau, Wolga, Kaukasuse, Afrika. Löuna-Ameorika, Kosk-Ainevriffa. Skandinaawia. Nagu algristikogudus wõitis Rooma riigi, nii sunniwaid wäikeralzkvasite kiidud, smrvsks kiiduks ühendatu-d, endaga rehkendama. Aga ka nemad suudawad seda ainult praegu ositatud Argentiina waimuS. Selleks on wõiimu tariv is. Selleks tõusowad uued jõud, uued biplomaadid. Uued liikumised otsekoheses rahu mõtte teenistuses on olemas. On Olemas .Ilahwaste lähendamise liit kivikute kaudu”. On oleiMS tööliste liikumine” juba otsaga Soomes. On olemaS ,,Kvistltk üliõpilaste liikumine”, juba otsaga Tartus, tänuliku pinnaga Eestis. Meed kõjk teentwad rahuaadet. ‘ lMaailma rahu pole sugugi unistus. Nüüd alles algab äktiiwfus. E. T.
REFERENTSID EESTI KEELES / EESTI KIRIK EELK 1900-2020
Hea taevane Isa, me täname Sind, et oled meid loonud ja andnud meile elus kõik vajaliku selleks, et olla õnnelik. Aita meil kõiges Sind usaldada ja hoiduda nii muretsemisest, mis ei vii meid edasi. Ole oma hoolitsusega ligi neile, kel on raske, et nad võiksid kogeda, et meie abi tuleb meile Issanda käest. Anna maailma rahu ja leppimist. Püha Jumal, täname Sind, et saatsid oma Poja siia maailma selleks, et meid päästa! Täname, et annad meile temas elu mõtte, usu homsesse. Ole õnnistamas saabuvaid pühi, et võiksime mõista Sinu saadetud pääste olulisust. Ole ligi neile, kes seda päästet vajavad ja igatsevad. Aita meil olla neile abiks ja anda hea tunnistus oma Päästjast. Kingi meie üdamesse rahu ja rõõmu. Issand, anna mulle selged silmad, et näha maailma kaunidust, Issand, anna mulle peened kõrvad, et kuulda siin Sinu kutsumist. Anna õrnad, pehmed käed, kus näha venna viletsus, Ja helisevaid kellasonu, kus valitsemas segadus. Issand, anna mulle kärmed jalad sinna, kuhu mu kohus mind kutsub, Ja vaikset hinge, kellel Sinu rahu on ja selles kindlasti kosub. Aamen
Eesti Kirik, nr. 38, 24 september 2014 / Eesti Kirik (1923-1940), nr. 52, 27 detsember 1928
Jumala Heldus Vabadus ja Rahu
Hea taevane Isa, täname Sind, et oled meie rahva eest kandnud hoolt ja andnud vabaduse ja rahu. Täname Sind, et Eesti võis saada verevalamise ja ohvriteta iseseisvaks. Aita meil Sind teenida ja varja meie maad ja rahvast kõige halva eest! Ole ligi rahvastele, kes kannatavad sõja, vägivalla ja epideemiate all. Aita neil kasutada tänast päeva õigete valikute tegemiseks ja anna maailma rahu. Aamen
Eesti Kirik, nr. 32, 20 august 2014
Saksa piiskop dr. Marahrens ja palvetamine maailma rahu eest.
Vastus Anglikaani kirikupeale. „Meie evangeelsed seisame oma juhi taga.”Canterbury peapiiskop avaldas nelipühiks maailma kristlikele kirikutele üleskutse ühisele palvele rahu pärast. Vastuseks sellele üleskutsele on Hannoveri maapiiskop dr. Marahrens saatnud Canterbury peapiiskopile järgmise kirja: ~Väga austatud härra peapiiskop ! Teie teatasite mulle oma kavatsusest, maailma kirikuid üles kutsuda üldisele eespalvele rahu säilitamise pärast ja panite mulle südamele, neid mõtteid esitada ka saksa kirikutele. Teie igatahes olete pettunud minu vastuse avaldamata jätmise pärast ajalehe artiklina, kuna ma mõnesugusel põhjusel pidin loobuma avalikust vastusest. Palun mõistke seda loobumist ainuüksi selle raskuse pärast, mis tekib sellest, et mulle palve maailma rahu pärast on sama palju südamel kui teilgi, ja mina ometi samal ajal väga tõsistel asjalikel põhjustel teie poolt tehtud ettepaneku pean pidama kahetsetavaks ja selle eesmärgi tõttu vastuvõtmatuks. Ma tohin teile kinnitada, etSaksamaa evangeelne kirik jagab palavat gatsust rahu säilitamise järele.
Palve rahu pärast kogu maailmas on raudne osa pühapäevasest kirikupalvest Saksamaal ja igal jumalateenistusel kantakse see palve jutlustajate ja koguduseliikmete suust Jumala aujärje ette.
Kuna aga rahu mõtet on meie juures käsiteldud seni väga tõsiselt, on mul teie üleskutsega seoses valus tunne. Paljusid sakslasi on ausalt kohutanud asjaolu, et teie, kes tahate säilitada kristlikku usku maailmas, Inglise ülemkojas kõnelesite lepingu kasuks Nõukogude Venemaaga, see on, võimuga, kes põhimõttelikult peab hävitavat võitlust ristiusu vastu ja oma riigis püüab kõigi vahenditega ja igal kombel kõrvaldada jumalausku. Mulle eriliselt lähedal seisev luterlik kirik Venemaal on, nagu teie teate, sõnasõnaliselt välja roogitud. Seepärast tekib kartus, et teie üleskutset saadavad kõrvalmõjutused, mille päritolu on mitte usuline, vaid poliitiline.” Piiskop Marahrens ütleb oma kirja lõpus: „On karta, et teie poolt avaldatud üleskutset üldisele rahupalvele võidaks kasutada poliitiliseks eesmärgiks, ebaõiglast olukorda õigustada. Ei või ka kõrvale jätta asjaolu, et teie ettepanek sel hetkel on tõukeks meie rahva kahtlustamisele ja poliitiliseks relvaks meie rahva vastu. Edasi võidaks seda mõista nõnda,nagu peaks ka maailma kirikud asetatama Saksamaa vastu suunatud poliitika teenistusse. Selle vastu pean mina väitma, et meie evangeelsed kõigi oma rahva liikmetega seisame oma juhi taga, kelle ajalooline töö parandab Versailles’ ebaõiglust. Kristluse saatus ja ülesanne on, et kristlane on seotud oma rahvaga ja tunneb ning tegutseb ühes oma rahvaga. Teie seisate oma rahvaga ja sellega, mis on temale püha; mina seisan omaga. Ma jagan teie soovi, et peaks olema rahu, milles rahvaste suhted on korraldatud õiglasel ja kestval kombel. Seda rahu andku meile rahu Jumal ja säilitagu meile.”
Eesti Kirik (1923-1940), nr. 27, 6 juuli 1939
