30. Nov 2021

Salvation Prayer 2021

SALVATION – INTERNATIONAL PRAYER FOR PEACE 2021

Jumala armu poolt vabastatud: arm ja rahu. Ülemaailmne Palve Rahu eest 2020 Anglikaani vaatenurk

13 min read
Global Day of Prayer International Prayer for Peace Prayer for World Peace Jumala armu poolt vabastatud arm ja rahu maailmne Palve Rahu eest 2020 Anglikaani vaatenurk

Global Day of Prayer International Prayer for Peace Prayer for World Peace Jumala armu poolt vabastatud arm ja rahu maailmne Palve Rahu eest 2020 Anglikaani vaatenurk

Global Day of Prayer International Prayer for Peace

Prayer for World Peace

Jumala armu poolt vabastatud

Palve Rahu eest 2020 Anglikaani vaatenurk

Jumala armu poolt vabastatud: arm ja rahu. Anglikaani vaatenurk

Timothy J. Harris

Martin Lutheri kogemus, millest kasvas välja tema avalik protest Wittenbergis, oli ühtaegu sügavalt isiklik ja väga universaalne. See polnud midagi muud kui evangeeliumi taasavastamine ja tagasivõitmine, mis põhines Jumala armul ja mida õigustas usk Kristusesse. Johann Tetzeli kuulutatud evangeeliumi sõnum kiriku autoriteedist oli valikuline ja kallutatud evangeeliumikuulutus.Kristuse ajast peale on evangeeliumi sõnumit põlvest põlve edasi antud ning evangeeliumiga töötamise eesmärk pole olnud lihtsalt kujundada uskumuste süsteemi, vaid uuendada ja muuta kõigist kultuuridest ja rahvastest pärit inimesi, kesvõtavad vastu Kristusele järgnemise kutse. Igal inimesel on oma teoloogia, teatav
ettekujutus „jumalast“, isegi kui see on selline „jumala“ mõiste, mille vastu ateistid võitlevad. Iga põlvkonna evangeelne ülesanne on kujundada jumalatunnetust Kristuse isiku kaudu. See võib olla evangeelne selles mõttes, et see tähendab Kristuses ilmutatud Jumala tutvustamist inimestele ja inimeste usule kutsumist, kuid sugugi
vähem evangeelne ei ole usklike jumalamõistmise jätkuv uuendamine püüdlustes süveneda aina enam Jumala tohutusse suurusesse, millest Kristuse ümber koondunud evangeeliumitraditsioonid võimaldavad näha vaid killukest.

Tagasihoidlik väide

Ma tahaksin selles peatükis esitada vaid ühe väite, tehes seda jätkuva reformatsiooni ja uuekskujunemise vaimus: meie evangeelium on liiga väike. Olgu tegemist meie poolt isiklikult vastu võetud evangeeliumiga, mille järgi me püüame elada, või teistele kuulutatud ja kõneldud evangeeliumiga, mõlemal juhul on evangeelium liiga väike.

Asi ei ole dogmaatilises sõnastuses, vaid üldisemalt meie evangeeliumi kujutlusmaailma ulatuse ja sügavuse (paratamatus) piiratuses. Igale põlvkonnale on omane seda mõjutav ja kujundav püüdlus kohandada evangeeliumi vastavalt oma vajadustele ja eelistustele ning taandada seda oluliselt oma kultuurist mõjutatud tingimus – 81 tele (olgu eesmärk mugandamine, vaidlustamine, kummutamine või ümberkujundamine). Ükski kultuur ei saa pidada evangeeliumi rohkem enda omaks kui mõni inimene ning igal kultuuril on oma ainulaadne võimekus väljendada evangeeliumi tõdesid viisil, mis teistes kultuurides ja teistel ajastutel on kahe silma vahele jäänud või mida ei ole ära tuntud.

Väide „meie evangeelium on liiga väike” ei ole kriitika, vaid tõsiasja sedastamine.
Meie evangeeliumimõistmine on paratamatult liiga piiratud. Osaliselt tingib seda meie piiratud kujutlus- ja mõistmisvõime ning osaliselt meie kultuurist möödapääsmatult tulenevad silmaklapid ja suutmatus teatud asju märgata. Me loeme evangeeliumi silmadega, mis on diferentseeritud ja fokusseeritud vastavalt meie kogemustele, väärtushinnangutele ja elunormidele. Mis meie ja meie ootuste seisukohalt tundub „normaalne”, võib olla teiste inimeste kogemustes ja ootustes väga teistsugune. Kui mu eespool esitatud väites peitub teragi tõtt, siis peaks meie reaktsioon sellele olema isu suurema, rikkalikuma ja sügavama evangeeliumimõistmise järele. Ma ei soovi tekitada süütunnet ja veel vähem väita, et minu evangeeliumimõistmine on teistest suurem või tõesem. Õigusega öeldakse, et kui me Jeesuse õpetussõnu ja tema eeskuju kirjeldusi lugedes ei leia enam lohutust, ei tunne hämmastust ega proovilepanekut, siis oleme lakanud evangeeliumi kuulmast ja jüngritena seda uurimast.

Sama kehtib ka evangeeliumi kohta. Me ei saa – ja ei tohi – taandada seda kenasti pakendatud sõnastusteks ja selgitusteks ning sellega piirduda. Paljud on väljendanud mõtet, et Kristuse evangeelium on metsik ja ohtlik evangeelium, mis ületab meie mõistmis- ja väljendusvõime. Apostel Paulus nägi ränka vaeva, et leida selle evangeeliumi väljendamiseks sobivaid sõnu. Kui Paulus palus, et Efesose kogudus (ja laiem võrgustik) saaks tunnetada Isa kirkuse rikkust, leiaks jõudu Jumala Vaimu väest ning kogeks Kristuse elamist oma südames, palus ta, et nad oleksid „juurdunud ja kinnitatud armastuses” ja suudaksid „koos kõigi pühadega tunnetada, milline on armastuse laius ja pikkus ja sügavus ja kõrgus, ning ära tunda Kristuse armastust, mis ületab iga tunnetuse,”
et olla täidetud „Jumala kogu täiusega” (Ef 3:17–19).

Paulus tunnetas siinkohal (Ef 3:20) keelevahendite ebapiisavust ja kasutas tervet hulka mõisteid, et kutsuda lugejat suuremalt mõtlema ja mõistma evangeeliumi „üleküllust“, mis ületab meie mõistmis- ja kujutlusvõime.

Väljendit „võib korda saata palju rohkem” võiks ehk selgitada, öeldes: „Suudab teha lõputult, vägevalt, külluslikult ja kõigist rohkem”. See on mõistete kogum, milles kasutatakse suurimat
kujutletavat võrdlusalust ja öeldakse, et ka see on liiga väike. Kuidas me evangeeliumi kahandame? Esiteks peame eristama seda, kuidas evangeelium toimib, sellest, mida selles öeldakse. Luther kinnitas ja väitis väga jõuliselt, et me ei saa – ja ei tohi – evangeeliumi toimimisviisi midagi lisada. Evangeelium  kui „Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub” (Rm 1:16) sünnib täielikult Jumala
armust ning ainult Kristuse päästetöös ja selle kaudu. Üks asi on öelda, et evangeeliumi toimele ei saa midagi lisada, kuid sootuks teine asi on seda päästet kirjeldada. Meie evangeeliumikuulutus peab sisaldama nii toimiTimothy J. Harris • Jumala armu poolt vabastatud: arm ja rahu. Anglikaani vaatenurk 82 misviisist kui ka sisust rääkimist. Kui me püüame rõhutada päästet „ainult armust”, siis kipume keskenduma evangeeliumi toimele ning pühendame liiga sageli vähem tähelepanu sellele, milline arm välja näeb ja mida see saavutab. Just selles kohas hakkame paratamatult vähendama evangeeliumi sisulist poolt. Mil moel siis on meie evangeelium liiga väike? Sellele küsimusele tuleb mõistagi anda erinevaid vastuseid, andes endale aru, et erinevates kontekstides, kiriklikes ja teoloogilistes traditsioonides on evangeeliumi väljendatud paljudel eri viisidel.

Minu allpool esitatud mõtetes kajastub mu enda kontekst, milleks on esmajoones läänemaailmas levinud evangeeliumitõlgendused ja eelkõige need, mis seostuvad reformeeritud ja protestantlike traditsioonidega. Olles seda möönnud, ma väidan, et meie evangeeliumi iseloomustavad järgmised märksõnad.

• Valikuline. Pühakirja lugedes on see osa, mille me tunneme ära „evangeeliumina”, paratamatult valikuline. Reformeeritud traditsioonid kalduvad eelistama Pauluse evangeeliumiväljendusi, võttes tihtipeale aluseks eelkõige kirjad roomlastele ja galaatlastele. Ometi ei piirdu Pauluse evangeelium vaid Rooma ja Galaatia kirjades käsitletuga ning Paulus ei
ole välja toonud kõiki Uues Testamendis sisalduvaid evangeeliumi tahke. Kuidas sobivad meie evangeeliumimõistmisega sünoptilistes evangeeliumites väljendatud Kristuse-kuulutus ja evangeeliumitraditsioonid? Kuidas väljendada Johannese evangeeliumitõlgendust ning Luuka, Heebrea kirja ja katoolsete kirjade evangeeliumiteoloogiat? Neile kõigile on
ühine Kristuse Issandaks tunnistamine, kuid see evangeeliumitraditsioon koosneb paljudest erinevatest harudest ning on ohtlik ühte teisele eelistada. Tõetruum oleks tugineda laiemalt kogu Pühakirjas kajastuvale rikkalikule evangeeliumimustrile.

Reduktsionistlik. Meie janu selgete ja lihtsate sõnumite järele põhjustab väga sageli seda, et me teeme evangeeliumist kokkuvõtteid ja skeeme. Neist võib küll kasu olla evangeeliumi tõdede tutvustamisel, kuid need ei tohi kunagi asendada Pühakirjas sisalduva evangeeliumi rikkust ja suurust, nagu ka karikatuur ei saa asendada suurt kunstiteost. Reduktsionismi oht ei piirdu siiski vaid evangeeliumi kokkuvõtete ja skeemidega. Liiga lihtne on kitsendada evangeeliumi viisil, mis vastab meie isiklikele tõe-eelistustele ja sellele, kuidas me elu mõtestame. Mõne jaoks tähendab see evangeeliumi taandamist reaks teesideks või väideteks. Need kõik võivad olla õiged ja põhjendatud, kuid Pühakirjas väljendatakse evangeeliumi ka üleskutsete ja kujutlusvõimele rõhumise kaudu. Teiste jaoks saab evangeeliumiks kogemus ning südame ja vagaduse keel. Ka see võib olla väga tõene ja usutruu, kuid selle arvel ei tohi kõrvale jätta Pühakirjas leiduvaid sisulisi väiteid.
Mõlemal juhul tekib väga suur reduktsionismi oht. 

Individualistlik. Samal hetkel, kui ütleme „meie Isa”, on meil automaatselt vennad ja õed Kristuse peres. Lääne mõtlemises valitseb suur segadus mõistete „isiklik“ ja „individuaalne“ osas. Lunastus on alati sügavalt isiklik. Jumal tunneb meid nimepidi, see tundmine algas juba enne meie loomist ja kestab igavesti ning meie koht jumalariigis on täpselt sama isiklik. Siiski ei tohi isiklikku suhet Jumalaga segamini ajada individuaalse jumalasuhtega. Me ei ole kunagi indiviidid selles tähenduses, et me saaksime seista eraldi, lahus kõigist muudest suhetest. Meie suhtes Jumalaga ei ole see lihtsalt võimalik, sest me peame nägema ka oma vendi ja õdesid, ligimesi ja neid, kes kipuvad olema tõugatud ühiskonna äärealadele. Selles tähenduses ei ole me kunagi indiviidid. Ometi kuulutatakJumala armu poolt vabastatud.

Evangeelium on sageli väga individualistlikult tõlgendatud ning tekib tõsine oht, et see hakkab peegeldama individualistlikku lääne kultuuri, kus „kogu elu keerleb minu ümber” (nagu meile
meedias sageli räägitakse). Kui meie sõnumit selliselt väljendada, võib tekkida mulje, et ka evangeelium keerleb ainult minu ümber ja teenib minu soovi saada kinnitust, et minu
suhetes Jumalaga on kõik korras. Kui see on evangeeliumi sõnumi kogu sisu, siis jäetakse tähelepanuta oluline suurima käsu mõõde, milles meie suhe ligimesega on täpselt sama
oluline nagu suhe Jumalaga. Lunastusega kaasneb kindlasti isiklik andeksandmine ja lepitus, meie pattude mahapesemine Jeesuse verega. Meie evangeelium peaks olema sama
isiklik, kuid see ei piirdu kaugeltki ainult meie isiklike vajadustega.

Dualistlik. Vaimse sfääri lahutamine materiaalsest ja füüsilisest on kreekalik mõtteviis,
mida Pühakiri ei esinda. Jumala loodud elu lihast ja verest reaalsus on täpselt samasugune jumalariigis elamise mõõde nagu vaimne sfäär. Jällegi võidakse evangeeliumi esitada
viisil, mis jätab mulje, et tõeliselt tähtis on üksnes „vaimne” lunastus ja meie „hinge” sisenemine taevariiki, samas kui materiaalne maailm on lõppeks ebaoluline. Lunastust kujutatakse vaimse tegelikkusena, mis vastandub materiaalsele või füüsilisele tegelikkusele.Pühakirjas aga ei eraldata kunagi vaimset ja materiaalset sfääri üksteisest ning selles käsitletakse koguni hirmu, et ilma kehata jäämine võiks tähendada „alasti” olemist (2Kr 5:3).Kui Paulus kõrvutab elu vaimset ja füüsilist poolt (1Kr 15:44), siis ei räägi ta materiaalsetest asjadest, vaid hingest kui millestki, mis meile elu või indu annab. Vaimu kujundavat ja energiat andvat mõju kõrvutatakse lihaliku motivatsiooniga (seda mõistetakse inimese mässumeelse loomuse tähenduses). Evangeeliumi ja Jumala päästetöö kuulutus sisaldub loomises kogu selle täiuses ning me oleksime evangeeliumi suhtes lugupidamatud, kui me eraldaksime või kõrvaldaksime füüsilise ja materiaalse maailma, pidades seda evangeeliumi sõnumi jaoks ebaoluliseks. See maailm on oluline ja Jumala loomiseesmärke ei ole kõrvale jäetud. Meie evangeelium muutub liiga väikeseks, kui me eraldame lunastuse loomisest ja Jumala pidevast tööst selle nimel, et loodu saaks kõigeks selleks, milleks see on loodud saama. Seda teemat käsitleme veel allpool.

Ilma Pühakirja suure narratiivita. Pühakirjas jõuab lunastus meieni kui osa märksa suuremast narratiivist. Evangeelium on väga sügavas tähenduses Jumala lugu, mis algab selle maailma loomisest, räägib sõnakuulmatu inimkonna saatusest, kogu maailma mõjutanud langusest, millega põimuvad lunastuse ja kõigile rahvastele õnnistuseks olema kutsutud ja valitud Jumala rahva kogumise lood, mis kõik on ettevalmistuseks Kristuse loole, milles need kulmineeruvad – evangeeliumi ei saa sellest suuremast narratiivist lahutada, ilma et see muutuks millekski väiksemaks kui Pühakirjas ilmutatud evangeelium. Me ei mõista kunagi selle narratiivi kogu suurust. See ulatub tagasi maailma loomise eelsesse aega ning saab lõpliku väljenduse siis, kui jumalariik saavutab oma täiuse.
Vajab pidevat uuendamist. Evangeelium on suurem kui mis tahes kultuur ning ükski
rahvus, riik ega kultuur ei saa väita, et tema konkreetne viis evangeeliumit väljendada on
ülimuslik. Kultuuriliselt on vaja „tõlkida” evangeeliumi paljudesse erinevatesse sõnastuse, kuulutuse ja tõsielu väljendusvormidesse, mis on inimelu lahutamatuks osaks. Pole
tähtis, kas evangeelium paneb inimesi proovile, vastandub, tuleb neile vastu või kujundab ümber – soovitud evangeelne tulemus on alati sama: parem, rikkalikum ja tervem
versioon senisest kultuurist ja ühiskonnast, mitte mujalt pärit teise kultuuri pealesurumine. Standardset evangeeliumikultuuri ei ole olemas. See saab esineda ainult selle planeedi

Timothy J. Harris • Jumala armu poolt vabastatud: arm ja rahu. Anglikaani vaatenurk

Eri ajastute ühiskondlikku ja kultuurilisse mitmekesisusse tõlgitud ja seal väljendatud kujul. Täpselt samuti, nagu kultuur on muutuv ning seda tõlgendatakse pidevalt uuesti
ja antakse sellele uusi väljendusi, nii peab ka evangeelium olema pidevalt uuenev, kui ta levib, kasvab ja laieneb, tehes jüngriteks kõik rahvad (Mt 28:19). Tõdemus, et meie evangeelium on paratamatult liiga väike, peaks tekitama meis isu sellesse rohkem süveneda ja oma silmaringi avardada. See peaks aitama meil näha meile edasi antud evangeeliumitraditsioonide rikkust, mis võib liiga kergesti kahe silma vahele jääda, kuna läbi aegade püsinud evangeeliumisõnavara näib meile juba tuttav. Sel kohal peame siiski küsima veel põhjapanevama küsimuse. Mida täpselt tähendas sõna „evangeelium” varakiriku maailmas keskmise inimese jaoks? Sõna „evangeelium” tähendab lihtsalt „hea sõnum”, aga selle hea sõnumi täpne sisu sõltub sellest, kes seda kuulutab. Uue Testamendi aegses Kreeka-Rooma maailmas lähtus avalik hea sõnumi kuulutamine sageli keisrist ning seostus keisri armu- ja rahukinnitustega, mis tugevdasid valitsusvõimu ning rahva pühendumust ja lojaalsust. 

Arm ja rahu

Pühakirjas esinevad armu ja rahu mõisted sageli paaris ning toimivad otsekui evangeeliumi ikoonid. Arm räägib Jumala iseloomust ning kõigest sellest, mis tuleneb Jumala olemuse sellest omadusest: Jumal on armu Jumal, ülim Andja. Kõigi asjade olemasolu ei ole võimalik seletada ega hinnata ilma Jumala armule osutamata. Seda on sügavamõtteliselt väljendatud Rooma kirja 11. peatüki lõpus (salmid 33–36), kus Paulus lõpetab peatükkides 1–11 esitatud pika käsitluse ja kõne evangeeliumist kui „Jumala väest päästeks”. See kirjakoht väärib täies mahus tsiteerimist:
Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Et suudeta uurida tema kohtumõistmise ega jälgida tema teed! Sest kes on ära tundnud Issanda meele? Või kes on olnud talle nõuandjaks? Või kes on talle midagi enne andnud, et talle tuleks tasuda?

Jah, temast ja tema läbi ja temasse on kõik.

Temale olgu kirkus igavesti.

Aamen.

Jumala Rahu Säilib – Kirjakohad Uuest Testamendist

Eesti Piibliselts – 2005-2018

Hb 11:31 Usus ei hukkunud hoor Raahab koos sõnakuulmatutega, sest ta oli rahuga vastu võtnud salakuulajad.
Hb 12:11 Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm, vaid toob kurvastust; aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on harjutatud.
Hb 12:14 Taotlege rahu kõikidega ja pühitsust, milleta keegi ei saa näha Issandat,
Hb 13:5 Teie eluviis olgu rahaahnuseta; jääge rahule sellega, mis teil on, sest tema on öelnud: „Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!”
Hb 13:20 Aga rahu Jumal, kes igavese lepingu verega on surnuist üles toonud lammaste suure Karjase, meie Issanda Jeesuse,
Jk 2:16 ning keegi teist ütleks neile: „Minge rahuga! Soojendage end ja sööge kõhud täis!”, aga te ei annaks neile ihu jaoks hädavajalikku – mis oleks sellest kasu?
Jk 3:17 Aga ülalt pärinev tarkus on esmalt puhas, siis rahumeelne, leebe, kuulekas, tulvil halastust ja häid vilju, erapooletu, teeskluseta.
Jk 3:18 Rahutegijaile külvatakse rahus õiguse vilja.
1Pt 1:2 Jumala Isa etteteadmise järgi, Vaimu pühitsemise läbi Jeesusele Kristusele kuuletumiseks ja tema verega piserdamiseks: Armu ja rahu saagu teile rohkesti!
1Pt 3:11 Ta hoidugu eemale kurjast ja tehku head, otsigu rahu ja taotlegu seda,
1Pt 5:14 Tervitage üksteist armastussuudlusega!Rahu teile kõikidele, kes olete Kristuses!
2Pt 1:2 Armu ja rahu saagu teile rohkesti Jumala ja Jeesuse, meie Issanda tundmise kaudu!
2Pt 3:14 Seepärast, mu armsad, olge seda oodates toimekad, et teid leitaks tema ees veatuina ja laitmatuina rahus.
2Jh 1:3 Olgu meiega arm, halastus, rahu Jumalalt Isalt ja Jeesuselt Kristuselt, Isa Pojalt, tões ja armastuses!
3Jh 1:10 Seepärast, kui ma tulen, siis ma tuletan talle meelde teod, mida ta teeb, laimates meid kurjade sõnadega ja rahule jäämata sellega, et ta ise ei võta vastu vendi, takistab veel neidki, kes tahavad seda teha, ning heidab nad kogudusest välja.
3Jh 1:15 Rahu sulle! Sind tervitavad sõbrad. Tervita sõpru nimepidi!
Jd 1:2 Halastust teile ning rahu ja armastust saagu rohkesti!
Ilm 1:4 Johannes – seitsmele Aasia kogudusele: Armu teile ja rahu temalt, kes on ja kes oli ja kes tuleb, ning seitsmelt vaimult, kes on tema trooni ees,
Ilm 6:4 Ja tuli välja teine, tulipunane hobune, ning selle seljas istujale anti voli võtta ära rahu ilmamaa pealt, et inimesed üksteist tapaksid, ning talle anti suur mõõk.
Ilm 6:11 Neile igaühele anti valge rüü ning neile öeldi, et nad veel natuke aega puhkaksid rahus, kuni saab täis nende kaassulaste ja nende vendade arv, kes veel tapetakse nõnda nagu nemadki.

New King James Version (NKJV) ® Piibel.Net ® © AD 2005-2018 Eesti Piibliselts

Scripture taken from the New King James Version ®. Copyright © 1982 by Thomas Nelson. Used by permission. All rights reserved.

A Christian Prayer for Peace of Mind

Almighty God, We bless you for our lives, we give you praise for your abundant mercy and grace we receive. We thank you for your faithfulness even though we are not that faithful to you.
Lord Jesus, we ask you to give us all around peace in our mind, body, soul and spirit. We want you to heal and remove everything that is causing stress, grief, and sorrow in our lives.
Please guide our path through life and make our enemies be at peace with us. Let your peace reign in our family, at our place of work, businesses and everything we lay our hands on.
Let your angels of peace go ahead of us when we go out and stay by our side when we return.
In Jesus’ name,

– Author Unknown – A Christian Prayer for Peace of Mind is used Free for people to have the peace of mind originally written and all credits given to Copyright – © Xavier University – Center for Mission and Identity 2020

Text Redigated and have written and collected for the International Prayer for Peace 2020 – IPPFoundation Gold LTD ( OÜ ) ® does, not hold any Copyright on these prayers or texts, only  Copyrigth remains on the texts written by IPPFoundation Gold LTD – OÜ 2020 – 20.12.20.  ® Peace prayers and commitment to peace have been presented for the people to come closer to inner peace with the God and Jesus Christ. These prayers have collected for the people in fear and anxiety for the Peace of God that is overhelming than any understanding to keep their thought in Jesus Christ forever. God says – Philippians 4:7 – and the peace of God, which surpasses all understanding, will guard your hearts and minds through Christ Jesus.

 IPPFG 2020. Est 1182–1226. 1982 – 1999 Est 2011 31.Oct – Day of the Seven Billion ® . 7 Billion. When population reached Seven Billion people. Copyright IPPfoundation Gold LTD Est 2011 ® – I Pray Prayer Foundation ® – Est 2020 – International Prayer for Peace Foundation Gold LTD ( OÜ ) ® © AD 2005-2018 Eesti Piibliselts

0

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

95 − 90 =