![]()
Kaarli kiriku altarimaal – Johann Köler
EELK Usuteaduse Instituut
Essee
Õppejõud Ivar-Kristjan Hein
II kursus Kristliku Kultuuriloo magistriõppe suund
Autor: Allan Kroll
TALLINN 02.06.2020
Sisukord
- Sissejuhatus
- JOHANN KÖLER JA KAARLI KIRIKU ALTARIMAAL
- ALTARIMAALI VALMIMINE
- ALTARIMAALI TEOLOOGILINE TÄHENDUS
- ALTARIMAALI RESTAUREERIMINE
- Kokkuvõte
- Kasutatud kirjandus ja allikad
Sissejuhatus
Käesolevas töös käsitletakse Johann Köleri poolt valmistatud Tallinna Kaarli kiriku altarimaali, mis kujutab Kristust, kes kutsub enda juurde kõiki, kes on vaevatud ja koormatud ning tõotab anda neile hingamist.
Töö on jaotatud neljaks osaks, millest esimeses kirjeldatakse põgusalt Johann Köleri elu ja tegevust kunstnikuna ning nimetatud altarimaali loomise tausta. Teises peatükis kirjeldatakse altarimaali valmistamise tehnilist poolt, kolmandas selle teoloogilist tähendust ning neljandas altarimaali restaureerimistöid aastal 2013.
Põhiliste allikatena on käesoleva töö autor kasutanud Hilkka Hiiopi artiklit “Kunstniku käepuudutus: uue säraga Johann Köleri freskomaal ‘Tulge minu juurde kõik…'” (Horisont 2013, nr. 6, november) ja kunstiloolase Eero Kangori artiklit “Maalikunstnik ja rahvamees Köler Viljandist – Johan Köler (1826–1899)” (Kesklinna Sõnumid, 16.03.2018).
Teoloogilises osas toetutakse Elmar Salumaa ja R.T. France’i Matteuse evangeeliumi kommentaarile.
1. JOHANN KÖLER JA KAARLI KIRIKU ALTARIMAAL
Johann Köler sündis 24. veebruaril (uue kalendri järgi 8. märtsil) 1826 Viljandimaal, Vastemõisa vallas Kööbra talus, Peet ja Kai Köleri seitsmenda lapsena. Vanemate vaesuse tõttu jäi tal kohalik kreiskool lõpetamata. Vastemõisa valitsejale Faberile, kelle juures ta lühikest aega kirjutajana töötas, jäid silma Köleri joonistused ning ta saatis 13-aastase poisi Võnnusse oma maalermeistrist venna juurde õppima. Esimene tõsisem kokkupuude kunstiga oli Köleril Krimulda mõisas, mille kunstikogu talle sügava mulje jättis. Pärast Faberi surma otsustas Köler minna Peterburgi, kus elas tema vend Tõnis. Maalritöö kõrvalt hakkas ta seal ka kunstipärasemaid töid tegema ja 1848. aastal avanes tal võimalus külastada kunstide akadeemia õhtuklasse ning 1851. aastal sinna õppima minna. Sel aja hakkas Köler ka iseseisvalt maalimisega raha teenima. 1855. aastal lõpetas ta kooli aurahaga oma “Herakles toob Kerberose manalast” maali eest. Saades märkimisväärse honorari tsaar Nikolai I maali eest, lahkus ta Peterburist ning siirdus Königsbergi ja sealt edasi Pariisi ja teistesse Euroopa linnadesse. Pikemaks ajaks jäi Köler peatuma Itaaliasse. Itaalia perioodil hakkas Köler rohkem otsima ka oma rahvuslikke juuri. Sealt pärinevad mitmed tema rahvusromantilised maalid. 1863. aastal, olles Venemaale naasnud, hakkas Köler maalima teistlaadi töid. Näiteks oma vanematest maalitud realistlikud portreed. Peterburis osales ta ka eesti patriootilises liikumises ja toetas näiteks C.R. Jakobsoni „Sakala” väljaandmist. Hiljem taandus Köler rahvuslikust liikumisest.
Kunstiajaloolane Eero Kangor näeb Köleri püsivamat ja märgilist panust eesti rahvusliku enesekuvandi loomisel just käesolevas töös käsitletud Kaarli kiriku apsiidimaalis. Kirik pühitseti aastal 1870 ja ettepanek altarimaali tegemiseks tehti Kölerile aastal 1875. Maali kavandamine võttis aega neli aastat. 1878. aastal õppis Köler Saksamaal talle võõrast freskomaali tehnikat ja 1879 valmistas ta maalingu kavandi kipsist maketi. Köler otsustas maalida altari kohale mitte rahvast õnnistava Kristuse, nagu olid soovinud patroonid, vaid vaevatuid ja koormatuid enda juurde kutsuva Kristuse. Prototüübiks oli Villem Tamm, keda ta oli 1863. aastal Hiiumaal portreteerinud. Maal valmis kõigest üheksa päevaga ja õnnistati sisse 29. juulil 1879. Maali eest saadud 1000 rubla kattis ainult teostuskulud ja maal ise on Köleri kingitus Eesti rahvale.1
Hiiop lisab, et 1863. aastal Hiiumaal portreteeritud Villemist oli töö valmimise ajaks saanud jõhker mõisakubjas. Sellest tingitud Köleri siseheitlusest kirjutas hiljem Jaan Kross oma romaanis “Kolmandad mäed”.2
Kassari ümbruskonnas kutsuti teda Ilusaks Villemiks. Mehel olevat olnud haruldaselt puhtad näojooned, pikad ja tihedad juuksed ning lõua otsas lühike habe. Kölerile torkas silma mehe kergelt võõramaine ja tõmmu jume. Ilmselt oli mulje nii tugev, et ta 1863. aastal kohatud mehe 1879. aastal maalides Kristuse prototüübiks valis. Köleril olevat mehe halvast mainest kuuldes isegi pildi hävitamise mõte peast läbi käinud. Vana mehena olevat Villem ka ise Kaarli kirikus maali vaatamas käinud ja tunnistanud, et “Jah eks me kõik oleme loodud Jumala näo järele”. Villem Tamm suri 1915. aastal ja on maetud Kassari kabeli surnuaeda oma naise Anna Tamme kõrvale.
2. ALTARIMAALI VALMIMINE
Köleri poolt valmistatud Kaarli kiriku apsiidimaal „Tulge minu juurde kõik”, ei ole eesti rahva jaoks märgilise tähtsusega mitte üksnes kunstilise kvaliteedi mõttes, vaid ka rahvuslikus ja ajaloolises mõttes. Seda on palju uuritud, sellest on palju kirjutatud ja selle kuvand on sööbinud eestlaste mällu ja teadvusse.
Algselt plaaniti tellida kirikusse lõuendile maalitud altaripilt, kuid otsustati siiski apsiidinišši paigutuva freskomaali kasuks. Seda kajastati ka ajakirjanduses. 1882. aastal kirjutas “Oleviku” lisaleht “Teadus ja kunst” sellest, et kiriku altarimaal ei ole mitte riide peale maalitud, nagu tavaliselt kombeks, “waid just kiriku seina pääle”. Nagu juba mainitud, kattis koguduse nappidest ressurssidest töö eest saadud 1000 rubla ainult teostamise kulud, aga tööd ennast hinnati 7000 rubla vääriliseks (“Ristirahwa pühhapäwa leht”). Maalist kirjutati mitmeid artikleid ja kiideti kunstniku andekust. J.V. Jannsen kirjutas “Eesti Päevalehes”, et tegemist on meistriteosega, mida mitmed suured Saksa kirikud endale kalli raha eest sooviksid. “Teadus ja kunst” kirjutas, et tegemist on nii väärt kunstiteosega, et iga inimene, kes Tallinnasse satub, peaks käima seda vaatamas.
Kuna suurema osa aastast külm kirik ei ole freskomaali jaoks parim keskkond, siis lahendati see probleem geniaalselt: see pole maalitud otse välismüürile, vaid seinast pisut eemal olevale traat-võrk-konstruktsioonile. Sel moel tagas Köler õhu tsirkulatsiooni krohvipinna taga ja suutis vältida fresko kahjustumise välisseinast tuleva niiskuse tõttu. Kiriku altarimüüri peale tehti tellingud, altari seina sisse löödi umbes 5000 jala pikkust naela, mille otsad kaeti bituumeniga ja tinutati, et need roostetama ei hakkaks. Nende peale kinnitati bituumeniga kaetud traadist punutud võrk ning selle peale kanti 2 tolline krohvikiht. Tehnilise teostuse osas andsid nõu Peterburi kõige targemad asjatundjad ja prohwessorid (“Ristirahwa pühhapäwa leht”, 1897 august). Esimene krohvikiht oli mitmekordse jämekohvi ehk arriccio kihiga, mis maalimise ajaks kuivanud oli.
Köler ise tahtis, et sellest saaks tõeline renessanssi vaimus fresko, puhaste vesivärvidega, ilma liimjate sideaineteta, värskel krohvil, nii et värv kuivades eritab glasuurjat ainet ning kinnitub sellega maali külge. Ta kirjutab aastal 1880 Peterburi Kunstide Akadeemia konverents-sekretärile, et maalis selle kartoonidelt kümne päevaga, iga päev värskelt krohvitud pinnale, puhaste ilma lubjaseguta vesivärvidega. Selle tõttu säilitab maal tema sõnul oma täie värskuse ja jõu ning helendab kuivamisel pisut. Lubja lisamine oleks selle efekti ära rikkunud. Üksnes veega segatud sideaineteta pigment asetati päeva jooksul pinnale kantud lubikrohvile. Hapnikuga reageerides moodustus pinnal kristalliline pigmenti siduv kaltsiumkarbonaadi kiht. Maaliti ülevalt alla, et vältida värvipritsmete kukkumist valmis maalitud pinnale. Alustati vasakust ülemisest servast ja lõpetati allservas keskosaga.
Kuna maaliti märjale krohvile, siis on sellele talletunud isegi kunstniku küüne- ja näpujäljed. See oli ilmselt tingitud vajadusest toetada kätt maalimise ajal. Kristuse vasakult küljelt langeva sinise rüü pealt võib leida lausa terve vasaku käe jäljendi. Kõige rohkem küünejälgi on Kristuse näo peal, kuna selle maalimine nõudis kõige täpsemat teostust ja vajas kohta, kuhu kätt toetada. Tõenäoliselt oli Köleril paberile joonistatud ainult Kristuse näo ja käte kuvand ja keerukamad detailid kanti krohvi pinnale ilmselt punseerimistehnikaga, kus paberile kantud piirjooned augustati ja need tupsutati pigmendipuruga üle. Mujal kandis Köler kujutise krohvile, vajutades jäljendi niiske krohvi sisse.
Kuna Venemaal oli freskomaali traditsioon selleks ajaks unustusse langenud, siis õppis Köler seda Saksamaal. Tsaaririigis oli tegemist unikaalse teosega ja seda rõhutasid ka tolleaegsed ajalehed.
3. ALTARIMAALI TEOLOOGILINE TÄHENDUS
Pilt Jeesusest, kes avasüli, käed inimeste poole sirutades, kõiki enda juurde kutsub, on kahtlemata kiriku altarimaalina ebatüüpiline. Tavapärane on pigem Jeesuse kujutamine ristil sureva Päästjana. Samuti pole haruldane ülestõusnud Jeesuse kujutamine, püha õhtusöömaaeg või Jeesuse kui taevase kohtumõistja kujutamine. Köleri fresko on erilise tähendusega just selles mõttes, et luterliku kiriku altarimaalina keskendub ta Jeesusele, kes pakub armu, lahus käsu tegudest, kõigile vaevatuile. Luterliku Sola Gratia rõhutamiseks on raske midagi paremat altarimaalil kujutada. Armu pakutakse kõigile, mitte üksnes teenekatele, rikastele, tarkadele või eriti religioossetele.
Jeesust sõimati patuste ja maksukogujate sõbraks (Lk 7:34), kuna ta sirutas oma käed nende poole. Jeesus vastas, et arsti ei vaja terved, vaid haiged ning et ta on tulnud otsima ja päästma just patuseid (Lk 19:10). Kadunud drahmiraha, kadunud lamba ja kadunud poja lugu illustreerivad seda kõige kujukamalt (Lk 15. pt). Nagu kadunud poja isa võttis avasüli vastu oma patuse, räpase, nälginud ja suure osa perekkonna pärandusest ära raisanud poja, nõnda võtab ka Jeesus avasüli vastu kõik, kes tema juurde tulevad. “Kes tema juurde tuleb, seda ta ei lükka välja” (Jh 6:37).
Altarimaali tekst on võetud Matteuse evangeeliumi 11. peatüki 28. salmist, kus Jeesus ütleb: “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!”
R.T. France näeb nendes koormates variseride, kui tolleaegsete religioossete liidrite poolt inimeste õlgadele pandud raskeid koormaid (vt. Mt 23:4).
Need vaevatud ja koormatud on ilmselt väetid inimesed, kellest Jeesus rääkis eelmistes salmides (s. 25), vastandades neid tarkadele ja mõistlikele, kelle eest Jumala riigi saladused on varjule pandud. Elmar Salumaa rõhutab, et need inimesed ei pruukinud olla vaevatud rängast füüsilisest tööst, vaid täidetamatute käsunõuete poolt kurnatud, nii et mingeid väljavaateid õndsusele polnud. Jeesus ütleb, et ainult tema suudab neile hingamist anda. Kreekakeelne sõna, mis seda tähistab, on anapauw, mis tähistas puhkust pärast rasket tööd, aga selles kontekstis tähendab ilmselt vaimset või hingelist kosutamist, milles prevaleerib rahu mõiste. Jeesus ei nõua inimestepoolset pingutust, vaid annab rahu, kosutust, kuulutades pattude andeksandmist. Seda rahu võib kogeda üksnes andekssaamise rõõmus.7
4. ALTARIMAALI RESTAUREERIMINE
Aastal 2013 uuriti maali tehniliselt ja koostati plaan esimesteks täiemahulisteks restaureerimis- ja konserveerimistöödeks. Paigaldati tellingud ja alustati maali materjalitehniliste uuringutega. Tegemist oli Eestis unikaalse freskotehnikas valminud maaliga, milles niiske krohv talletas endas palju olulist infot autori ja tema töömeetodite kohta.
Aastal 2002 avastati, et paljudes kohtades on murenenud kihte, kuna pigmendist oli sideaine kadunud. Selle põhjusena nähakse liigset kiirustamist. Ilmselt oli Köler päeva jooksul liiga suure pinna krohvida lasknud ja seetõttu oli see maalimise ajaks juba liiga kuiv. Rohked praod freskos arvatakse olevat tingitud maalilihkest ja II Maailmasõja aegsetest pommitamistest. Teise võimalusena on oletatud 1970-ndate lõpus teetööde käigus tekkinud vibratsiooni. Pragusid avastati aga juba 1923. aasta piltidelt.
Fresko puhastamiseks kasutati kautšuki svamme ning kinnitati pulbristunud pigmenti. Pragusid nähti osana maali ajaloost ning seetõttu neid ei parandatud.
Kokkuvõte
Johann Köler on olnud Eesti rahvusliku ärkamise mõjutajaid ning tema maalid on mõjutanud tugevalt eesti rahvuslikku eneseteadvust läbi ajaloo.
Johann Köleri altarimaal “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud…” oli ainulaadne oma valmimise ajal, kuna see valmistati freskona, mitte meie tingimustes traditsioonilise lõuendile maalitud altarimaalina. Ebatüüpiline on ka see, et maalil ei kujutata ei ristilöödud ega ülestõusnud Jeesust või püha õhtusöömaaega, vaid Jeesust avasüli vaevatuid ja koormatuid enda juurde kutsumas.
Maali valmistamisprotsess oli hoolikalt kavandatud ja teostatud ning teos on seetõttu säilinud suhteliselt hästi, vaatamata mitmes mõttes ebasoodsatele tingimustele. Aastal 2013 põhjalikult restaureeritud altarimaal on sööbinud meie rahva teadvusesse, omades lisaks religioossele väärtusele ka sümboolset väärtust.
Kasutatud kirjandus ja allikad
- EELK Tallinna Toompea Kaarli Kogudus; www.kaarlikogudus.ee
- France, R.T. Matteuse evangeelium, Logos, Tallinn, 2019.
- Hiiop, Hilkka. Kunstniku käepuudutus: uue säraga Johann Köleri freskomaal “Tulge minu juurde kõik…”. Horisont (2013) nr. 6, november.
- Kangor, Eero. Maalikunstnik ja rahvamees Köler Viljandist – Johan Köler (1826–1899). Kesklinna Sõnumid, 16.03.2018.
- Salumaa, Elmar. Matteuse evangeelium, Logos, Tallinn, 2001.
Footnotes
- Eero Kangor, Maalikunstnik ja rahvamees Köler Viljandist – Johan Köler (1826–1899), Kesklinna Sõnumid, 16.03.2018.
- Hiiop, Hilkka, Kunstniku käepuudutus: uue säraga Johann Köleri freskomaal “Tulge minu juurde kõik…” /, Horisont (2013) nr. 6, nov., lk. 15.
- EELK Tallinna Toompea Kaarli Kogudus; https://kaarlikogudus.ee/kirik/koleri-fresko/
- Hiiop, Hilkka, Kunstniku käepuudutus: uue säraga Johann Köleri freskomaal “Tulge minu juurde kõik…” /, Horisont (2013) nr. 6, nov., lk. 15.
- Hiiop, Hilkka, Kunstniku käepuudutus: uue säraga Johann Köleri freskomaal “Tulge minu juurde kõik…” /, Horisont (2013) nr. 6, nov., lk. 16-18.
- France, R.T., Matteuse evangeelium, Logos, Tallinn, 2019, lk. 222.
- Salumaa, Elmar, Matteuse evangeelium, Logos, Tallinn, 2001, lk. 344.
- Hiiop, Hilkka, Kunstniku käepuudutus: uue säraga Johann Köleri freskomaal “Tulge minu juurde kõik…” /, Horisont (2013) nr. 6, nov., lk. 19-20.
AUTORI ISELOOMUSTUS
Allan Kroll
Allan Kroll on kristlik õpetaja, jutlustaja ja vaimulik autor, kelle kirjutisi iseloomustab sügav piibellik mõtlemine, vaimulik kainus ja selge kutse isiklikule meeleparandusele ning pühendumisele. Tema sõnumites on keskne teema elav ja aus suhe Jumalaga, mitte formaalne religioossus.
Krolli õpetus on tugevalt juurdunud Pühakirjas ning ajaloolises kristlikus usus. Ta käsitleb julgelt teemasid nagu südamehoiak, vaimulik leigus, enesepettus ja vajadus pideva Jumala otsimise järele. Tema stiil on otsekohene, pastoraalne ja samas sügavalt hingekosutav.
Allan Krolli kirjutised kutsuvad lugejat mitte rahulduma pinnapealse usuga, vaid otsima Jumalat kõigest südamest, kogu elu vältel.
- Allan Kroll – Johannese 8:1-11 – EELK Usuteaduse Instituut - 24. jaan. 2026
- Kiriku ja teoloogia olukord ja tulevik 21. sajandi algul – EELK Usuteaduse Instituut - 24. jaan. 2026
- Kaarli kiriku altarimaal – Johann Köler – EELK Usuteaduse Instituut - 24. jaan. 2026