Vaikuse ja Valguse Palve
Author: Martinus Vaicarius (Martin Vaik – Singularity)
www.salvationprayer.eu
Sissejuhatus hesükasmi traditsioonist
See palve on loodud õigeusu isade vaimuliku pärandi ja hesükasmi – püha vaikuse – traditsiooni valguses. Eriti süvendavad seda püha Gregori Palamase õpetused Jumala energiatest ja olemusest, püha Isaak Süürlase sügavad vaatmised kõrbe vaikuses ning Filokalia pühade tekstide vaim. Palve kutsub meid sisemisse vaikusse, kus Jumal räägib meie südamega.
I. Palve algus – Alandlik läbi astmine
Oo Püha Kolmainsus, Isa, Poeg ja Püha Vaim – Sina, kes oled igaveses armastuses ja valguses – ma tulen Sinu ette mitte oma väärikusega, vaid Sinu lõpmatu halastusega.
Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, heida armu minu, patuse peale.
Ma olen tolm ja tuhk, ning ometi oled Sa mind loonud oma kujutiseks. Ma olen murdunud ja eksinud tuhandel teel, ning ometi oled Sa mind kutsunud tagasi oma südame juurde.
Ära pööra eemale oma pale minust, kes olen langenud sügavustes – sest just Sina, kes otsid kaotsiläinud ja tõstad üles langenut, oled minu lootus ja minu pääste.
II. Südame vaikuse vallatamine
Püha ja Armuline Jumal,
Lase langeda vaikuse sügavus mu südamesse nagu lumi katab talvise metsa, pehmelt ja vaikselt. Kõik sõnad, mis ma olen rääkinud, kõik mõtted, mis mu meelt on täitnud – nagu merelained, mis panevad põhja liiva kihama – lase neil nüüd rahuneda.
Lase mul sukelduda alla pinna, sinna, kus on ainult Sinu Kohalolek ja Sinu Vaikus. Seal, kus pole mina ega teist, vaid ainult Sina, Kes Sa Oled.
Vaikne Jumal, kes räägid sügavusest sügavusele, õpeta mind kuulatama mitte kõrvadega, vaid hingega. Õpeta mind olema, mitte tegema. Õpeta mind vaatama Sinu valgusse ilma, et ma püüaksin seda kinni haarata või mõista.
III. Kaastunde süütamine – Isaak Süürlase vaim
Oo Armastuse Allikas,
Põleta mu südames seda tuld, millest püha Isaak kõneles – südant, mis lõõmab armastusest kogu loodu vastu: inimeste, lindude, loomade, isegi kurjade vaimude vastu. Lase mu südamesse tulla see suur kaastunne, mis ei suuda vaadata ühtegi loodu ilma pisarateta, sest Sinus on kõik üks.
Kui ma näen kellegi kannatust, lase mul näha Sinu kannatust. Kui ma kuulen kellegi valust, lase mul kuulda Sinu südame lõhenemist. Tee mind nii õrnaks, et maailma kõvadus enam mu südant ei muuda kiviks.
Anna mulle see kõikehõlmav arm, mis ei tea piire ega vahet, mis ei küsi, kes on väärikas ja kes mitte, vaid armastab, sest armastamine on Sinu loomus ja Sinu käsk.
IV. Lunastatud liha palve – Palamase õpetus
Oo Looja, Kes Sa oled võtnud endale meie liha Kristuses,
Ma ei häbene oma keha, sest Sina oled selle pühitsenud. Sina hingasid hingeõhku tolmu sisse ja tegid sellest elusolendi. Sina tuled minu ihu templisse, mitte hülgates selle nõrkust, vaid muutes seda oma Valguse anumaks.
Ma ei eralda oma hinge kehast, sest mõlemad on Sinu looming. Ma ei põlga maist, sest Sina ise astusid maailma. Ma ei põgene loodust, sest loodus on täis Sinu energiat, Sinu luumatut Valgust, mis valgustab kõike, ilma et Sinu olemus saaks kunagi tabatavaks või uuritavaks.
Lase mul tunda Sind kogu oma olekuga – hinges, vaimus, meeles, kehas. Lase mul palvetada mitte ainult sõnadega, vaid igavese palvega, mis on mu iga hingetõmme, mu iga südamelöök, mu iga elule antud hetk.
V. Valguse nägemus – Taabori valgus
Kolmainsus Püha,
Näita mulle seda Valgust, mida apostlid nägid Taabori mäel – valgust, mis pole loodud, vaid on Sinu enda Valgus, Sinu Jumala energia, mis voolab Sinust välja nagu päike, mis ei ammenda ennast.
Mu silmad on pimedad, mu süda on varjus, mu vaim on pimeduses. Kuid Sinu Valgus ei vaja mu nägemist, et valgustada – Ta valgustab ka pimedat, Ta paistab ka hämarusesse, Ta tungib läbi kõige läbipaistmatuma.
Puhasta mind, mitte sest, et ma vääriksin puhtust, vaid sest, et Sina oled Puhastaja. Valgusta mind, mitte sest, et ma mõistaksin valgust, vaid sest, et Sina oled Valgus. Muuda mind, mitte sest, et ma teaksin, kuhu mind muudetakse, vaid sest, et Sina oled Muutja ja Sina tead teed.
VI. Jeesuse palve – Südame hüüe
Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, heida armu minu, patuse peale.
Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, heida armu minu, patuse peale.
Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, heida armu minu, patuse peale.
See palve olgu nagu hingamine – sisse ja välja, lakkamatu nagu meri, mis tõuseb ja langeb, lakkamatu nagu süda, mis lööb ja lööb. Kui ma ärkan, olgu see palve mu esimene mõte. Kui ma lähen magama, olgu see viimane sõna mu huultel. Ja kui ma ühel päeval astun üle surma piiri, olgu see viimane hüüe, mis mu hingest tõuseb.
VII. Ühtsuse müsteerium – Kõik ühes Kristuses
Oo Kristus, kõikide Lunastaja,
Sina ei toonud mulle ainuüksi minu pääset, vaid kogu maailma pääste. Sinus ei ole ma enam üksinda – Sinus olen ühendatud kõigi nendega, kes oled Sinu, ja nendega, kes veel ei tea, et nad on Sinu.
Sinus on mu vaenlane mulle vendadeks. Sinus on võõras mulle lähedaseks. Sinus on üksildane mulle kaaslaseks. Ma ei palveta ainult enda eest – ma palvetan koos kogu looduga, kes oigab ja ootab lunastuse avalikuks tulekut.
Lase mul kanda teiste koormat, nagu Sina kandsid meie koormat. Lase mul palvetada nende eest, kes ei suuda palvetada. Lase mul armastada neid, kes ei tea, et neid armastatakse.
VIII. Pühale Vaimule antumise palve
Püha Vaim, Elustaja ja Lohutaja,
Tule ja asu minusse – mitte külalisena, vaid Isandana. Võta mu süda, mu meel, mu tahe ja tee nendest oma templi. Sest mina ise ei suuda ennast juhtida – ma eksin tumedatel teedel ja vean end alati sügavusse.
Sina aga, kes Sa viisid Kristust kõrbesse ja apostleid nelipühipäeval, vii ka mind sinna, kuhu ma pean minema. Räägi läbi vaikuse. Juhata läbi pimeduse. Ehita mind üles läbi lagunemise.
Olen maa, olla Sina seeme. Olen pakk, olla Sina potter. Olen ööst pime, olla Sina koidukuma.
IX. Patukahetsuse süvapöördmine
Halastaja Issand,
Ma näen oma patu ja see tundub mulle nii suur, et see peaks mind purustama. Ma näen, kui kaugel ma olen Sinust ja see peaks mind meeleheitesse ajama. Kuid samal hetkel näen ma Sinu Risti – ja seal saab mu patust väiksem Sinu arm, mu langusest väiksem Sinu tõus, mu surmast väiksem Sinu Elu.
Ma ei tule Sinu juurde näidates oma voorusi, sest mul pole neid. Ma tulen näidates oma haavu, sest ainult haavatu vajab arsti. Mu patutunnistus ei ole mu häbi varjamine, vaid tõe rääkimine – tõe mina enda kohta ja tõe Sinu kohta.
Sina, kes Sa ei tule kutsuma õigeid, vaid patuseid, kutsu ka mind. Sina, kes Sa ei tulnud terveid ravima, vaid haigeid, ravi ka mind. Ma ei küsi, kas ma olen piisavalt väärikas – ma küsin ainult: kas Sinu arm on piisavalt suur? Ja vastus on alati: jah.
X. Surma ja igaviku palve
Oo Elu Andjа, Igaviku Issand,
Ma ei tea, millal mu viimane tund tuleb. Võib-olla täna, võib-olla homme, võib-olla paljude aastate pärast. Kuid ma tean seda: iga hetk on and, iga hingetõmme on Sinu halastus, iga päev on kingitus.
Kui mu aeg tuleb lahkuda sellest kehast ja sellest maailmast, olgu mu süda täidetud vaikse usaldusega, mitte hirmu ega paanikaga. Ma tean, et surm on ainult lävi – väike samm ühest toast teise, ühest ilmast teise, ühest nägema piiratusest nägemisele paljasse.
Sel hetkel, Issand, olgu Sinu ingel minu kõrval. Olgu mu elusolnud põletatud ära kõik, mis ei vasta sulle. Olgu mu silmad valmis Sind nägema, mu süda valmis Sind vastu võtma, mu hing valmis igavikku.
XI. Tänu ja ülistus
Oo Jumal, Kõige-kõrgem ja Kõige-lähedasem,
Kuidas ma saan Sind tänada? Sõnad on liiga väikesed, tunded liiga nõrgad, mõistus liiga piiratud. Kuid ma tänan Sind kõige sellega, mis mul on:
Tänan Sind elu eest, mida ma ei väärinud. Tänan Sind armastuse eest, mida ma ei suutnud ära teenida. Tänan Sind lunastuse eest, mida ma ei osanud paluda. Tänan Sind kannatlikkuse eest, kui ma eksisin. Tänan Sind järeleandmise eest, kui ma langesin. Tänan Sind ootamise eest, kui ma Sinust eemale jooksin.
Igavene Jumal, Sina oled kõike seda, mida ma ei oska nimega hüüdа, kuid mida mu süda tunneb nagu kodutunnet. Kõik au, iga kiitus, kogu ülistus olgu Sulle – Isale, Pojale ja Pühale Vaimule – nüüd, ikka ja igavesti.
XII. Palve lõpp – Vaikus
[Siin järgneb vaikus. Mitte tühi vaikus, vaid täidetud vaikus. Vaikus, kus sõnad on öeldud ja nüüd oodatakse – oodatakse, et Jumal räägiks. Vaikus, kus süda kuulatab ja hing avaneb. Vaikus, mis on palve enda süvaim vorm.]
[Jää siia. Seisa siia. Ole siin. Selles Vaikuses ja selles Valguses, mis on Jumala enda Kohalolek.]
Aamen. Aamen. Aamen.
“Lase meil armastada vaikust, kuni maailm sureb meie südames.”
– Püha Isaak Süürlane
“Jumal on valgus, ja tema Valgust võivad näha need, kelle südamed on puhtad.”
– Püha Gregori Palamas
“Issand, heida armu!”
– Igavene hüüe
Autori tutvustus
Martinus Vaicarius (Martin Vaik – Singularity) on teoloog ja vaimulik mõtleja, kelle tööd ühendavad konfessionaalset sügavust ja oikumeenilist dialoogi. Ta on pühendunud kristliku ühtsuse ja kiriku tunnistuse uurimisele mitmekultuurilises maailmas ning juhib teoloogilist platvormi SalvationPrayer.eu.
