Mõningad kristliku igapäeva-elu põhimõtted – Oleviste Koguduse Mõtted

Kristliku elu ABC on kogu Piibel, eriti aga Uus Testament, millele toetub terve elu. Alljärgnevalt on esitatud mõned olulised momendid.

1.  Neljas käsk Moosese käsuõpetuses ütleb: “Sa pead austama oma isa ja ema, ….. et su päevi pikendataks….. ja su käsi hästi käiks sellel maal, mille Issand su Jumal sulle annab!” (5Ms 5:16).

See käsk ei tee vahet, kas su vanemad on väärikad inimesed või mitte. Meie sugupõlves on palju inimesi, kes on eiranud seda käsku ja seetõttu nende elus ei ole kordaminekut. Ela omal maal! Ka see on käsk!  Piibli põhimõte on, et nooremad austaksid vanu inimesi. Hämmastav, et kristlik Euroopa on sellest taganenud ja seda täidetakse veel vaid idamaadel.

2.  Oma eluviisides ole aus, ära valeta, ära varasta!

Uus Testament ütleb: “Seepärast jätke vale ja rääkige tõtt…!” (Ef 4:25). Sageli pooltõde on eriliselt tõsine vale! Ära jäta sealjuures väära muljet, ära keeruta! Kui oled eksinud, ole julge ja tunnista! Ära kanna maski. Maksa oma kohustuslikud maksud, oma võlad. Võimalusel väldi võlgade võtmist, seega väldid võlausaldaja orjaks sattumist.

3. Igal mehel olgu oma naine ja igal naisel olgu oma mees, kui ei ole, siis naudi vallalist puhast elu!

Piibli termin “hoorus” tähendab vallalise või lahutatu seksuaalsuhet. Piibel ütleb: ”Seda teadke kindlasti, et ühelgi hoorajal ega kõlvatul ega ahnitsejal – tähendab ebajumala teenreil – ei ole pärandit Kristuse ja Jumala riigis.” (Ef 5:5) Hooruse alla kuuluvad ka eelabielulised intiimsuhted. Mõiste “abielurikkumine” tähendab abielus olevate inimeste seksuaalsuhet väljaspool abielu. Jumala otsus selles osas on sama, mis hooruse puhul. Piiblis (1Kr 6:9-10) on kirjas kindel otsus: ”Ärge eksige, ei kõlvatud ega ebajumalateenijad, ei abielurikkujad ega lõbupoisid ega meestepilastajad, ei vargad ega ahned, ei joodikud ega pilkajad ega riisujad päri Jumala riiki.”

Mida teha, kui oleme eksinud? Piibel annab vastuse 1Jh 1:9: “Kui me oma patud tunnistame, on Tema ustav ja õige, nõnda et Ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kõigest ülekohtust.” See tähendab Piibli keeles meeleparandust. Siis võiks ju pattu teha, küll pärast saab andeks, arvab mõni. Jumala otsus on aga järgmine: ”Sest kui me tahtlikult teeme pattu pärast seda, kui oleme õppinud tundma tõde, siis ei ole enam ohvrit pattude eest, vaid ainult mingi hirmus kohtu ootamine ja äge tuli, mis neelab vastased.” (Hb 10:26-27).

Vabaabielud? Jumal on lepingute Jumal. Kui oled vabaabielus, siis tuleb otsida lahendust vastavalt Piibli õpetusele. Abielulahutused? Jumal vihkab lahutust. Jeesus mainis: ”Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!” (Mk 10:9)

4. Mida õpetab Piibel alkoholi tarbimisest? Uues Testamendis on üks selge juhis: “Ärge joovastuge veinist, millest tuleb liiderlikkus, vaid saage täis Vaimu!” (Ef 5:18)

Otsest käsku täiskarsklusele ei ole. Eelpool märkisime vaid, et joodikud ei päri Jumala riiki. Mida õpetame Oleviste koguduses? Meie soovitus on loobuda alkoholi kasutamisest üldse. Miks?  Kuna Jumala Sõna – Piibel õpetab karsket ja kainet eluviisi.

Me elame põhjamaal, kus on pikad ja pimedad ööd, palju stressi, vähe päikest, palju tööd oma elu säilitamise nimel. Seetõttu on alkoholi tarbimine muutunud paljudele inimestele elu lahutamatuks osaks, mis on viinud lausjoomiseni, rahvusliku enesehävitamiseni.  Ohjeldamatu on alkoholi reklaam ja propaganda. Samal ajal on uuringud näidanud, et ligi kolmandik meie inimestest ei ole võimelised jooma mõõdukalt, nad kaotavad peale väikest alkoholi annust pidurid ja jätkavad täis joovastumiseni ning mõne aja möödudes kannavad juba õigustatult nime – alkohoolik!

Eesti vabakoguduslik traditsioon alates juba möödunud ärkamisaegadest on järginud täiskarskluse põhimõtet ja küllalt palju inimesi mitteusklike hulgas arvestavad sellega, et usklik ei joo. Vahemeremaades  tarbitakse palju veini, mis kuulub nende igapäevasesse tavamenüüsse ja samal ajal ei ole seal probleemi alkoholismiga.

Veel midagi väga olulist: Piiblis on hoiatus preestritele: “Veini ja vägijooke sa ei tohi juua, ei sina ega su pojad koos sinuga, kui te lähete kogudusetelki, et te ei sureks! See olgu teie sugupõlvedele igaveseks seaduseks, et saaksite teha vahet püha ja ebapüha vahel ning roojase ja puhta vahel ja õpetada Iisraeli lastele…“ (3Ms 10;9).

See on Jumala sõnum oma preestritele. Apostel Peetruse kirjutab oma esimese kirja teises peatükis, et kristlased on „püha ja kuninglik preesterkond. Meie teenistus on 24 tundi ööpäevas!

Olevistes oleme soovitanud oma koguduse liikmetele hoiduda alkoholist. Pastorid, et olla eeskujuks kõigile inimestele meie koguduses ja maal on Olevistes täiskarsklased.

5. Oluline sõnum Uues Testamendis on kirjas Heebrealastele ptk 10, salmis 25:  “Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist – ja seda enam, mida rohkem te näete seda päeva lähenevat.”

Õpetame, et pühapäev kuulub Jumalale, et ilma koguduseta ei ole võimalik olla viljakas kristlane, oluline on osaleda koguduse tegevuses. See hoiab  ja puhub lõkkele Jumala tuld meie südames. Kui kaminast võtta üks põlev halg ja asetada see eraldi, on kustumine vältimatu. Oleme soovitanud oma koguduse liikmetele osaleda ühel pühapäevastest jumalateenistustest ja nädalas korra väiksemas osadusgrupis.

6. Osavõtt Kristuse surma mälestamisest näitab, et oleme usku Issandasse Jeesusesse Kristusesse võtnud tõsiselt.

Jeesus ise, oma viimasel õhtul enne kannatusi ja surma, võttis leiva, tänas, murdis ja ütles: ”See on minu ihu, mis teie eest antakse! Seda tehke minu mälestuseks!” Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles:”See karikas on uus leping minu veres! Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!” (1Kr 11:23-25)

Usklikule inimesele on sellest mälestusteenistusest osavõtmine oma armastussuhte kinnitame Jumalale. Meie pattude eest on Jumala Poja veri voolanud, meil on vereleping Jeesusega.

Oleviste koguduses on Kristuse surma mälestamine igas kuus kuu esimesel pühapäeval kella 10-ses jumalateenistuses ja kuu kolmandal pühapäeval kella 12-ses jumalateenistuses. Oluline nõue on, et meie vahekord inimeste ja Jumalaga on korras, st et süda on puhas. Piibel hoiatab, et kui inimene osaleb selle pühas Jeesuse poolt seatud sakramendis vääritul viisil (kergemeelselt, on patustanud, ei ole andestanud teistele) siis on ta süüdi Issanda ihu ja vere vastu ja tulemuseks on haigus või isegi surm. See on väga tõsine asi. Samal ajal võib osalemine Kristuse surma mälestamises olla võimsaks õnnistuseks.

“Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, aga oma hingele teeks kahju? Või mis oleks inimesel ära anda oma hinge lunahinnaks.” (Mt 16:26)
“Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” (Jh 3:16)