Theosis Theantrophos The Sanctification of Matter

Views: 6

Theosis | Theantrophos: Mateeria pühitsemine

Jumalikkustumine ja aine kirgastamine

„Vaid me räägime Jumala müstilisest saladusest, varjatud tarkusest, mille Jumal on määranud enne maailmaajastute algust meie kirkuseks… Me räägime täiuslike seas tarkusest, kuid mitte selle maailma ega selle ajastu tarkusest.“ (1. Kor 2:7,6 – UT, Gideons 2009)

Varjatud teadmine, müstiline tarkus ja ületav intuitsioon on inimesele antud juba enne aegade algust kui loova valguse kingitus – meie lõpliku kirgastumise ja valgustumise teeviidana. Jumalik informatsioon ei jää vaid vaimuks, vaid tungib sügavale mateeriasse, kirgastades ühtaegu nii vaimu kui ainet. Transtsendentne tarkus ehitab silla Vaimu, hinge ja mateeria vahele, muutes aine pühaks ja inimese hinge täielikult Jumalikuks.

Armu väljavalamine ei ole siin üksnes Jumala vägi, vaid sügav teoloogiline süntesis Vaimu ja mateeria vahel. Mõlemad pooled on aktiivsed osalised ning loovad koos passiivse, ent võimsa sünergia. Just palve ja Vaimu töö ühendamise kaudu sünnib Jumalikkustumine (theosis) – inimese muutus Jumalinimeseks (theanthropos). See toimub Jumala Kolmainsuse energia osavõtul, mille läbi kirgastuvad hing, keha ja kogu mateeria. Valgustub mitte ainult hing, vaid ka aine – keha saab pühaks templiks.


Evagrius Ponticuse pärand ja Püha Vaimu roll

Seda teed valgustas juba 4. sajandil suurel määral Evagrius Ponticus, üks varase kristliku müstika suurimaid mõtlejaid. Evagrius õpetas, et inimese vaimne teekond kulgeb läbi puhtuse (katharsis), valgustumise (theoria) ja lõpliku ühenduse Jumalaga (theosis). Tema jaoks oli nous (inimvaim, sügavim meel) see, mis tuleb puhastada kõigist kirgedest ja mõtetest, et see saaks peegeldada Jumalikku valgust.

Evagrius rõhutas, et tõeline palve on Vaimu töö: „Palve on meele tõusmine Jumala juurde.“ Just Püha Vaim on see, kes puhastab meele, valgustab südant ja viib hinge jumalikku osadusse. Ilma Püha Vaimu aktiivse osaluseta jääb theosis pelgalt inimlikuks püüdluseks. Vaim on see, kes muudab palve energiaks, mis läbistab kogu inimese – vaimu, hinge ja keha. Evagriuse sõnul toob Püha Vaim inimese „puhta palve“ seisundisse, kus meel vaikib ja saab Jumala kohalolule avatuks. See pole enam mõtete palve, vaid Jumala enda palve inimeses.

Püha Vaimu roll on seega keskne: Ta on Jumalik energia, mis ühendab inimese Jumalaga, kirgastades mitte ainult vaimu, vaid ka mateeriat. Just Vaimu läbi saab võimalikuks see, mida Evagrius nimetas „valguse osaduseks“ – olukord, kus inimene kogeb Jumala kohalolu kui elavat valgust, mis muudab kogu tema olemuse.

Rääkides mateeria kirgastamisest, räägime kõige sügavamast saladusest: aine Jumalikuks muutmisest. Mateeria lunastatakse siin ilmalikus, ajalikus reaalsuses – see saab võimalikuks üksnes Jeesuse Kristuse ülestõusmise müsteeriumi ja Püha Vaimu töö läbi. Ilmalik teoloogia jääb sellest sageli kõrvale, sest ei suuda haarata Jumala kaemuslikku ja kompleksset palve-teoloogiat. Mõistus (nous) võib seda vaid osaliselt kirjeldada; täielik äratundmine eeldab elavat müstilist osadust.


Müstiline kaemus – ületav teadmine

Kui vaadelda lähemalt „salasajas olevat Jumala tarkust“, avaneb müstiline ja metafüüsiline kaemus Jumalast kui millekski täiesti seninägematuks, nähtamatuks, varjatuks ja kirjeldamatuks – kõrgemal kui igasugune inimlik mõistuse looming. Kreeka õigeusu traditsioonis kannab see nimetust theologia – teadmisviisi, mis on varjatud, saladuslik, intutiivne ning oma sümboolikas ja ilmutustes täielikult ületav tavaloogika piirid.

Seda Jumalikku teadmist on võimalik lähendada sümboolide, analüüsi ja abstraktsioonide keeles. Müstika, mis lähtub Jumalast kui Absoluudist – kes eksisteerib aktuaalse lõpmatusena, läbistades Püha Vaimu väega aegruumi iga tahku, olles samal ajal olemuslikult sellest väljaspool –, ühendab Euroopa ja Aasia müstikute sügavaimaid kogemusi. Psühhoanalüütiline püüe väljendada kirjeldamatut on üks võtmeid abstraktsioonide ja müütilise keele sündimisel.

Neid kogemusi võib kõige täpsemini nimetada „ületavateks“. Nende kirjeldamine on nagu katse tabada valguse ja varjude rütme. Tõde avaldub intutiivse ja ületava meelelise teadmise kaudu ning müstilise kogemuse läbi – see on kõrgem kui puhtinimlik tarkus. Rostovi püha Dimitri palve tabab seda täiuslikult: „Tule, mu Valgus, ja valgusta mu pimedust.“

Theosis on mõlema poole kohtumine: inimese sügav pürgimus Jumala poole ja Jumala armuväe (energia) vaba avaldumine inimeses Püha Vaimu läbi. See protsess hõlmab teadvuse valgustumist, psühholoogilist ümberkujundust ning keha ja aju kirgastumist.


Kosmiline lunastus ja inimese kutsumus

Meil on see tarkus Pühakirjas, kuid see avaldub seal fragmentaarselt. Selle analüüs on tihti mõistusliku ilmutuse laadi. Selline teadmine ei muuda hinge veel täielikult, vaid seab aluse isiksuse ja hinge struktuuri ümberkujundamisele. 21. sajandi inimesele on religioonipsühholoogia ülesanne anda mõistetavus sellele, mis on mõistetamatu. Vaid süntesi ja sügava analüüsi kaudu saab valgustada varjude riiki – tundmatut saladust, millest Pühakiri annab vihjeid Jumala tahtest ja Tema armuväest.

Jumal on avaldunud Pojas. Nüüd, Poja Hüpostaasi kaudu, annab Püha Vaim armu, et Jumal võiks avalduda kogu inimkonnas. Nagu apostel Paulus ütleb:

„…kui Ta meile tegi teatavaks oma tahtmise müsteeriumi saladuse oma hea nõu kohaselt… seda armu on Ta rohkesti välja valanud meie üle, kõige tarkuse ja arukusega.“ (Ef 1:9–8)

„Jumal sai inimeseks, et inimene saaks Temas Jumalaks.“ „Ja vastuvaieldamatult suur on Jumalikustumise müsteeriumi saladus.“ (1. Tim 3:16)

Jumalikkustumine on inimkonna sügavaim kutsumus – Jumala ja inimese ühinemine Püha Vaimu läbi, mis muudab mateeria kirgastatuks ka füüsilisel tasandil. Nii nagu Kristus kirgastati Tabori mäel, nii on määratud illumineeruda Jumalinimesel (theanthropos). See on kosmiline täitumine.

Inimene läbib muutuse vaimselt, psühholoogiliselt ja füüsiliselt. Ta ei lahustu Jumalasse, vaid jääb isikuks, olles ühtaegu täielikus ühenduses Jumala olemusega. Tema Vaim saab osaks Kolmainsuse elust, luues täiusliku sünteesi mateeria ja Vaimu vahel.


Universumi lunastamine – lõplik perspektiiv

Intutiivse müstika ja analüütilise loogika teed pidi avaldub Jumala kehastumine inimese vaimus, psüühikas ja aines. See on Universumi lunastamine. Vaim, hing ja keha on lunastatavad ning pühitsetavad inimese evolutsiooni lõplikus etapis – Jumalast osasaamise kaudu.

Inimese teadvus ja mina on Jumalikustumise evolutsiooni kandjad. Püha Vaim muudab ja läbistab aegruumi ning aine, tuues esile Jumalinimese ilmumise. Teispoolsuse müstiline maailm avaldub peentunnetuses: üleloomulik valgus, taevane kogemus ja müstiline tunnetus Loojast kõiges olevas.

Inimkonna lõppeesmärk on jõuda tõeni väljaspool meelelist kogemist. Intutiivne tervikteadmine ja müstiline teadvuse areng viivad Jumala täieliku kogemiseni ning lõpuks Jumalinimeseks saamiseni.

See on kosmiline protsess, milles mateeria ei ole enam langenu, vaid Jumalikkuse elav kandja. Jumalikustumine on kristluse kõige sügavam lubadus: kogu loodu tõuseb tagasi oma algallikasse – Jumalasse –, et olla igavesti ühenduses Temaga.

Rate this post
Martinus Vaicarius - Salvation
Follow me

Related Posts

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga