Views: 16
Etioopia Piibel: Tewahedo 88 raamatu kaanon – ajalugu, kadunud tekstid ja erinevused lääne piiblitest
Etioopia õigeusu Tewahedo kiriku piiblikaanon on kristluse ajaloo kõige laiaulatuslikum pühakirjade kogu. Artikkel avab selle kujunemise, 81 versus 88 raamatu küsimuse, kadunud tekstid nagu Eenoki raamat ja Jubelite raamat ning selle sügavad erinevused lääne piiblitest.
Sissejuhatus: kristluse unustatud haru pühakiri
Kui läänemaine kristlane kuuleb esimest korda, et Etioopia õigeusu Tewahedo kirikul on piibel, milles on rohkem raamatuid kui katoliku või protestantlikus traditsioonis, tekib enamasti kaks reaktsiooni: uskumatus ja uudishimu. Uskumatus sellepärast, et lääne kirikuajaloo narratiivis on piiblikaanon justkui üks kord ja lõplikult suletud küsimus – Trento kirikukogu katoliiklastele, reformatsioon protestantidele. Uudishimu sellepärast, et fakt, mille ees me seisame, on ajalooliselt märkimisväärne: Etioopia kirik, mis rajati juba 4. sajandil Aksumi kuningriigis, on säilitanud pühakirjade kogumiku, mis ületab nii mahult kui ka sisult kõike, mida läänes tuntakse. Kui protestantlik piibel koosneb 66 raamatust ja katoliku Vulgata-põhine kaanon 73 raamatust, siis Etioopia Tewahedo kirik räägib 81 raamatust – ja sageli mainitakse ka arvu 88, mis tekitab veelgi rohkem küsimusi.
See artikkel püüab anda tasakaalustatud, allikatele tugineva ja analüütilise ülevaate sellest, mis Etioopia piibel tegelikult on, kuidas see kujunes, miks selles figureerib nii arv 81 kui arv 88, millised on selle kõige kuulsamad “kadunud” tekstid ning mida see kõik tähendab kristliku pühakirja mõistmise jaoks laiemalt. Tegemist ei ole eksootilise kõrvalepõikega kristliku traditsiooni äärealale, vaid peeglisse vaatamisega, mis paljastab midagi olulist selle kohta, kuidas piiblikaanon üldse kujunes – protsess, mis oli palju keerulisem, aeglasem ja piirkonniti erinevam, kui tavaliselt arvatakse.
Aksumi pärand: kristluse juured Sarves
Etioopia kristluse lugu ei alga hilinenud misjonitööst, vaid on üks vanimaid järjepidevaid kristlikke traditsioone maailmas. Traditsiooni kohaselt tõi kristluse Aksumi kuningriiki 4. sajandil Frumentios, kes pühitseti Aleksandria patriarhi Athanasiuse poolt Aksumi esimeseks piiskopiks. See side Aleksandriaga on määrava tähtsusega – Etioopia kirik kuulus sajandeid Kopti õigeusu kiriku alluvusse ning sai iseseisva patriarhaadi alles 1959. aastal. See Aleksandria-side selgitab, miks Etioopia kaanon jagab palju ühist Kopti ja laiema Ida traditsiooniga, kuid on samas arenenud omal, isoleeritud rajal, mida Vahemere-maailma teoloogilised debatid ja kirikukogud – Nikaia, Konstantinoopol, Chalcedon – ei mõjutanud samal moel nagu Bütsantsi või Rooma kirikut.
Just see geograafiline ja poliitiline isolatsioon on võtmeks Etioopia kaanoni mõistmisel. Kui Lääne-Euroopa kirik liikus järk-järgult ühtsema kaanoni suunas – protsess, mis sai lõpliku kuju alles Trento kirikukogul 1546. aastal – siis Etioopia kirik jätkas oma pühakirjade kogumiku kujundamist iseseisvalt, tuginedes Ge’ezi keelde tõlgitud tekstidele, mis pärinesid nii Septuagintast kui ka juudi pseudepigraafilisest kirjandusest, mida teised kirikud olid juba ammu kõrvale heitnud. Ge’ezi keel, mis on tänapäeval liturgiline keel sarnaselt ladina keelele katoliku traditsioonis, sai paljude tekstide jaoks ainsaks säilinud täisversiooniks – nähtus, millel on tohutu tähtsus tänapäeva piibliteaduse jaoks.
81 versus 88: arvude segadus lahti harutatud
Kõige sagedamini esitatav küsimus Etioopia piibli kohta puudutab lihtsalt arvu: kas raamatuid on 81 või 88? Vastus on nüansirikkam, kui pealkirjad tihti lubavad mõista. Etioopia õigeusu Tewahedo kiriku ametlikult tunnustatud kaanon koosneb 81 raamatust: 46 Vana Testamendi raamatust ja 35 Uue Testamendi raamatust. See on number, mida kirik ise oma katehheesis ja liturgias kasutab ning mis teeb sellest suurima aktiivselt kasutuses oleva piiblikaanoni kogu kristluses – ületades katoliku 73 ja protestantliku 66 raamatu kaanonit.
Arv 88 tuleneb hoopis teisest loogikast. Läänemaised uurijad on Etioopia kaanoni liigitanud kaheks: “kitsamaks kaanoniks” (narrower canon), mis sisaldab läänele suuremal määral tuttavaid raamatuid, ja “laiemaks kaanoniks” (broader canon), mis lisab täiendavaid tekste. Kui 81 raamatu hulka arvestada juurde kirikukorra tekstid – Siinodos (apostellike kaanonite kogumik), Clementose kirjad ehk Clementos, ning Didaskalia (varakristlik õpetuslik käsiraamat) –, jõuab kogusumma sageli arvuni 88 või isegi kõrgemale. Need tekstid on Etioopia kirikus sügavalt austatud ja neid õpitakse vaimulikkonna seas põhjalikult, kuid nende ametlik staatus erineb “kanooniliste” raamatute omast – need on pigem kiriklik-õiguslikud ja liturgilised tekstid kui pühakiri kitsamas tähenduses. See eristus on oluline: Etioopia kirik ise ei ole kunagi ametlikult hääletanud arvu 88 poolt, samas kui arv 81 on korduvalt kinnitatud ametlikes kaanoniloendites ja Fetha Nägästis – 13. sajandist pärit kiriku- ja tsiviilõiguse koodeksis, mis sisaldab ka kaanoniloendit ning mida peetakse tänapäevani üheks olulisemaks Etioopia kaanoni institutsionaalseks allikaks.
Interneti-otsingutes levib arv 88 laialdaselt osalt just seetõttu, et mitmed kaubanduslikud inglisekeelsed väljaanded – nagu “Complete Ethiopian Bible in English (88 Books)” – on selle numbri populariseerinud, kuigi teadlased ja Etioopia Piibli Projekt (Ethiopian Orthodox Bible Project) on korduvalt hoiatanud, et paljud sellised “täielikud” väljaanded on tegelikkuses ebatäielikud, sisaldades tõlkimata jäetud raamatute asemel platvormitäiteid või ebaühtlast tõlkekvaliteeti. Analüütilise lugeja jaoks on siin oluline õppetund: populaarsed veebiallikad ja kaubanduslikud väljaanded kipuvad numbreid ja fakte lihtsustama viisil, mis ei kajasta täpselt kiriku enda ametlikku positsiooni.
Kadunud tekstid: Eenoki raamat, Jubelite raamat ja Meqabyan
Etioopia kaanoni kõige põnevam osa lääne lugeja jaoks on kahtlemata need raamatud, mis mujal kristluses eksisteerivad ainult fragmentidena või on täiesti kadunud, kuid mille Etioopia kirik on säilitanud täies mahus Ge’ezi keeles.
Kõige kuulsam neist on Eenoki raamat (1 Eenok), juudi apokalüptiline tekst, mis pärineb tõenäoliselt viimastest sajanditest enne Kristust. Läänes tunti seda pikka aega vaid Kirikuisade tsitaatide ja Kumrani leidude fragmentidena, kuni 18. sajandi lõpus tõi Šoti reisija James Bruce Etioopiast tagasi kolm käsikirja, mis sisaldasid teksti tervikuna. Eenoki raamat on teoloogiliselt märkimisväärne mitmel põhjusel: see arendab detailselt välja “vahtijate” ehk langenud inglite müüdi (mis on lühidalt mainitud 1. Moosese raamatu 6. peatükis), pakub keerukat kosmoloogiat ja astronoomiat ning sisaldab kohtupäeva ja messiaanliku “Inimese Poja” kujutlusi, mis on selgelt mõjutanud Uue Testamendi kirjutisi – Juuda kiri tsiteerib Eenoki raamatut otseselt (Jd 1:14–15), mis annab tekstile ainulaadse autoriteedi Etioopia traditsioonis, isegi kui teised kirikud jätsid selle kõrvale just seetõttu, et see ei kuulunud juudi Tanakhi kaanonisse.
Jubelite raamat (ka “Väike Genesis”) on teine oluline tekst – ümberjutustus 1. Moosese ja osaliselt 2. Moosese raamatu sündmustest, mis on struktureeritud 49-aastaste “jubeliperioodide” kaupa ning mis pakub detailset kalendrisüsteemi ja laiendatud narratiive patriarhide kohta. Ka see leiti Kumranist fragmentidena, kuid täisversioon säilis ainult Ge’ezi keeles.
Kolmandaks väärivad mainimist Meqabyan I–III, mida sageli ekslikult nimetatakse “Etioopia Makkabite raamatuteks”, kuigi need erinevad sisuliselt oluliselt kreekakeelsetest Makkabite raamatutest, mida tuntakse katoliku ja õigeusu traditsioonis. Meqabyani raamatud räägivad hoopis erinevast, hilisemast konfliktist ning nende ajalooline seos tegeliku Makkabite ülestõusuga on kaudne, pigem nimeline kui sisuline.
Nende kõrval leidub Etioopia kaanonis ka 4. Baaruk (Paralipomena Jeremiae) ning täiendavaid Esra ja Baaruki raamatute versioone, mis erinevad läänes tuntud tekstidest nii mahu kui detailide poolest. Uue Testamendi poolel lisandub kanoonilisele 27 raamatule kaheksa kirikukorra raamatut, mis annab Uuele Testamendile Etioopia traditsioonis 35-raamatulise mahu.
Teoloogilised ja kristoloogilised erinevused
Erinevused läänemaise ja Etioopia piibli vahel ei piirdu ainult raamatute arvuga – need peegeldavad sügavamaid teoloogilisi rõhuasetusi. Etioopia Tewahedo kirik kuulub Oriental Orthodox perekonda ning tunnistab miafüsiitlikku kristoloogiat, mille kohaselt Kristuses on jumalik ja inimlik loomus ühendatud üheks loomuseks (kreeka keeles “mia physis”) ilma segunemise või lahutamiseta – seisukoht, mis erineb Chalcedoni kirikukogu (451) formuleeringust, mida omaks võtsid nii Rooma-katoliku kui idaõigeusu kirikud. See kristoloogiline eraldumine, mis toimus juba 5. sajandil, tähendas, et Etioopia kirik ei osalenud hilisemates lääne ja Bütsantsi teoloogilistes aruteludes, mis kujundasid katoliku ja õigeusu kaanonit veelgi.
Lisaks kannab Etioopia usutraditsioon tugevat sidet Vana Testamendi ja juudi tavadega, mida läänes peetakse harukordseks: hõlmatud on toidureeglid, hingamispäeva austamine kõrvuti pühapäevaga, ning traditsioon, mille kohaselt Seaduse Laegas (Lepingu Laegas) asub Aksumi Siioni Maarja kirikus – iga Etioopia kirik hoiab sümboolset koopiat sellest, nimega tabot, mis on kesksel kohal liturgias. See “vanatestamentlik” iseloom pole juhuslik: see peegeldab kaanonit, mis säilitas rohkem juudi pärandi kihte kui hilisem, kreeka-rooma filosoofiaga läbi põimunud lääne teoloogia.
Kaanoni kujunemise laiem õppetund
Analüütilisest vaatevinklist on Etioopia kaanon oluline meeldetuletus, et piiblikaanoni kujunemine polnud ühekordne sündmus, vaid sajanditepikkune, piirkonniti erinev protsess. Läänes räägitakse tihti nii, nagu oleks “piibel” muutumatu ja universaalne suurus, kuid ajalugu näitab midagi keerukamat: varakristlikud kogukonnad Süürias, Egiptuses, Armeenias ja Etioopias jõudsid oma pühakirjade kogumikeni erinevatel radadel, tuginedes kohalikele käsikirjatraditsioonidele, liturgilisele praktikale ja kirikuisade autoriteedile. Augustinus ja teised läänekiriku isad arutlesid kaanoni piiride üle sajandeid enne, kui Trento kirikukogu selle katoliiklaste jaoks lõplikult kinnitas; Idakirik omakorda ei ole siiani kõigis oma harudes ühest kaanonit vastu võtnud. Etioopia näide on selle mitmekesisuse kõige äärmuslikum, kuid mitte ainuke ilming.
Selline teadmine ei tohiks nõrgestada usaldust pühakirja vastu, vaid pigem süvendada mõistmist selle kohta, kuidas Jumal on kõnelnud erinevate rahvaste ja kultuuride kaudu, ning kuidas Kirik – laiemas, üleilmses tähenduses – on läbi ajaloo pidanud vahet tegema selle vahel, mis on vaimulikult väärtuslik ja lugemist väärt, ning selle vahel, mis kannab täit kanoonilist autoriteeti usu ja õpetuse alusena. Kirikuisad nagu Origenes ja Hieronymus arutlesid juba 3.–4. sajandil selle üle, milliseid tekste tuleks pidada “kanoonilisteks” ja milliseid “kiriklikeks” ehk kasulikeks, kuid mitte usu aluseks – eristus, mis kajastub otseselt ka Etioopia enda kitsama ja laiema kaanoni jaotuses.
Praktiline rakendus: mida see tähendab tänapäeva usklikule
Mida peaks tavaline kristlane, kes ei kuulu Etioopia traditsiooni, selle kõigega peale hakkama? Esiteks, alandlikkust piibliteaduse ees. Kaanoni ajalugu õpetab, et pühakiri jõudis meieni inimliku, ajaloolise protsessi kaudu, mida Jumal juhtis, kuid mis polnud lihtne ega sirgjooneline. See ei õõnesta pühakirja autoriteeti – vastupidi, see näitab, kui hoolikalt ja tõsiselt varane Kirik suhtus küsimusse, mis tekstid kannavad Jumala Sõna autoriteeti.
Teiseks, tekstid nagu Eenoki raamat ja Jubelid võivad olla väärtuslikud ajaloolise ja teoloogilise kontekstina, aidates mõista Uue Testamendi tausta – näiteks seda, milline oli juudi apokalüptiline mõtteviis Jeesuse ajal –, ilma et neid peaks pidama samaväärseks kanoonilise pühakirjaga. Isegi need kirikuisad, kes Eenoki raamatut tundsid ja tsiteerisid, nagu Tertullianus, suhtusid sellesse ettevaatlikult, ning hilisem Kirik enamikus traditsioonides ei võtnud seda kaanonisse.
Kolmandaks, Etioopia kristluse säilimine läbi sajandite – isolatsioonis, ümbritsetuna islami laienemisest ja hilisematest kolonialistlikest survetest – on iseenesest tunnistus usu vastupidavusest. See on lugu kogukonnast, mis hoidis kinni oma pühakirjast ja identiteedist ka siis, kui maailm nende ümber muutus radikaalselt.
Kokkuvõte
Etioopia Tewahedo piibel ei ole kummaline kõrvalekalle kristluse “õigest” pühakirjast, vaid aken sellesse, kui rikkalik ja mitmekesine oli varakristlik maailm enne, kui hilisemad kirikukogud ja trükikunst kaanonid tardaks tänapäevasesse kujusse. Arv 81 on kiriku enda ametlik seisukoht; arv 88 peegeldab laiemat, kirikukorra tekste sisaldavat traditsiooni, mida läänemaised uurijad ja kirjastajad on populariseerinud. Eenoki raamat, Jubelid ja Meqabyan pakuvad haruldast akent juudi ja varakristlikku mõttemaailma, mis on mujal suuresti kadunud. Ja kogu see traditsioon meenutab meile, et Jumala Sõna on läbi ajaloo kõnelnud paljude keelte, kultuuride ja kirikukogukondade kaudu – ning et alandlik, aus uurimine selle kohta, kuidas pühakiri meieni jõudis, tugevdab lõppkokkuvõttes, mitte ei nõrgesta, meie usaldust selle vastu.
Palve tarkuse eest Pühakirja mõistmisel
Issand, kõiketeadev Jumal, kes oled kõnelnud meile läbi ajastute erinevate rahvaste ja keelte kaudu – anna meile tarkust mõista Sinu Sõna sügavust ja alandlikkust selle ajaloo ees. Aita meil hinnata seda rikkust, mille Sinu Kirik on läbi sajandite säilitanud, ning eristada tõde eksitusest, ilma et me kaotaksime lugupidamist nende vendade ja õdede vastu, kes on kandnud usku edasi teistsugustel radadel kui meie. Ava meie südamed ja mõistus Sinu tõe ees. Aamen.
Palve Kiriku ühtsuse eest
Kolmainu Jumal, Isa, Poeg ja Püha Vaim, kes oled üks, kuigi Sinu Kirik on ajaloo jooksul lõhenenud paljudeks harudeks ja traditsioonideks – kutsu meid üles nägema oma vendi ja õdesid Etioopias, Egiptuses, idas ja läänes kui ühe Kristuse ihu liikmeid, hoolimata meie erinevustest kaanonis, keeles ja tavades. Anna meile armu otsida ühtsust tões ja armastuses, mitte ühetaolisuses, ning tugevda meie usku, et Sinu Sõna kannab vilja igas keeles, kuhu see on jõudnud. Aamen.
Martinus Vaicarius’s mission is to:
- Provide spiritual support and guidance to people seeking peace and hope
- Create prayer texts that bring God’s peace to hearts suffering under fear and anxiety
- Promote deep understanding of the power of the
- God of Sabaoth and the protection of the heavenly hosts
- Help people enter the spiritual sphere where God’s peace reigns over all
AICortex Invest OÜ
