Mis on Õigeusu Kirik? Muutumatu Iidne Usk
Põhimärksõnad: õigeusu kirik, Eastern Orthodox Church, mis on õigeusk, ortodoksi kirik, iidne kristlik kirik
Sissejuhatus: Kirik, mis on püsinud muutumatuna
Kas oled kunagi mõelnud, milline oli algne kristlik kirik — see, mille Jeesus Kristus rajas ja apostlid maailmas laiali laotasid? Õigeusu kirik (Eastern Orthodox Church) väidab, et tema ongi see kirik: katkematu apostliku pärimuse kandja, kes on säilitanud usutunnistuse puutumatuna üle kahe tuhande aasta.
Õigeusk ei ole noor liikumine ega reformatsioonil sündinud konfessioon. See on iidne kristlik traditsioon, mis ulatub tagasi Jeruusalemma esimesse kogudusse, apostlite jalgade ette, Püha Vaimu väljavalamise päeva — nelipüha — algusesse. Tänapäeval kuulub õigeusu kirikusse hinnanguliselt 225–300 miljonit inimest üle maailma, kes elavad eeskätt Balkani poolsaarel, Venemaal, Lähis-Idas ja Ida-Euroopas.
Õigeusu kiriku ajalugu: Algusest suurskismaani
Apostlikud juured
Õigeusu kirik usub, et tema päritolu ulatub otse Jeesuse Kristuse asutatud koguduseni. Nelipüha — viiskümmend päeva pärast ülestõusmispühi — on hetk, mida loetakse kiriku sünnipäevaks: sel päeval valati Püha Vaim apostlitele ja kiriku missioon algas.
Esimestel sajanditel levis kristlus mööda Rooma impeeriumi teid — Antiookiasse, Aleksandriasse, Efesosesse, Konstantinoopolisse ja Rooma. Need viis linna said hiljem tuntud kui patriarhaadid: suured kiriklikud keskused, mis juhtisid kristlikku maailma koos, nõupidamise vaimus, ilma ühe absoluutse ülemvõimuta.
Seitse oikumeenilist kirikukogu
Üks õigeusu kiriku põhijooni on seitsme oikumeenilise kirikukogu autoriteet. Need kirikukogud — alates Nikaia kirikukogust aastal 325 kuni Nikaia teise kirikukoguni aastal 787 — kogunesid, et kaitsta tõelist usku ketserlike õpetuste vastu ning kuulutada seda, mida kirik oli alati uskunud.
Need kogud ei loonud uusi dogmasid, vaid sõnastasid olemasoleva usu selgelt ja täpselt, et kaitsta kogudusi eksituse eest. Nikaia usutunnistus, mis koostati aastatel 325 ja 381, on tänaseni õigeusu kiriku keskseim usutunnistuse sümbol.
Suurskisma 1054. aastal
Aastal 1054 leidis aset sündmus, mis muutis kristliku maailma alatiseks. Suur skisma (Great Schism) — idakristlaste ja Rooma kiriku lõhenemine — ei toimunud üleöö. See oli sajandite pikkune vastastikuse eemaldumise protsess, mille käivitasid nii teoloogilised erimeelsused kui ka poliitilised pinged.
Peamised lahkarvamused puudutasid Rooma paavsti ülemvõimu küsimust ning filioque lisandit Nikaia usutunnistusse — idakiik pidas seda ühepoolseks muudatuseks, mida keegi ei tohtinud teha ilma kogu kiriku nõusolekuta. Tulemusena jagunes kristlus kaheks: Ida (õigeusu) kirik ja Lääne (Rooma katoliku) kirik.
Mida õigeusk usub? Kiriku põhiõpetused
Püha Kolmainsus
Õigeusu usu alus on usk Pühasse Kolmainsusse: Jumal on üks olemuselt, kuid kolm isikut — Isa, Poeg ja Püha Vaim. See ei ole pelgalt abstraktne teoloogiline teooria, vaid elav kogemus, mida kirik kogeb liturgias, palves ja sakramentides.
Pühakiri ja Püha Pärimus
Õigeusu kirikus ei ole Pühakiri ja kiriklik pärimus vastandid — need on ühe tõe kaks dimensiooni. Pühakiri on kirjas, Püha Pärimus aga elab kiriku liturgias, ikonograafias, kiriku isade kirjutistes ja sakramentides. Õigeusu Piibli Vana Testament põhineb Septuagintil — vanal kreekakeelsel tõlkel, mida kasutasid esimesed kristlased ja apostlid ise.
Theosis — jumalikuks saamine
Üks ainulaadsemaid ja sügavamaid õigeusu õpetusi on theosis ehk jumalikuks saamine (deification). See tähendab, et inimese kutsumus ei ole üksnes pattude andeksandmine, vaid reaalne osasaamine jumalikust olemusest (2. Peetruse 1:4). Pääste ei ole kohtuotsus, vaid tervenemise ja ümberkujundamise protsess.
Seitse sakramenti
Õigeusu kirik tunnustab seitset sakramenti (Holy Mysteries): ristimine, müropõletus, euharistia, piht, haigete määrimine, abielu ja preestrite pühitsemine. Euharistia on liturgia südames — see pole pelk mälestusteenistus, vaid Kristuse tõeline kohalolek altaril.
Ikoonid ja Jumalik Liturgia
Ikoonid pole ebajumalad ega lihtsalt dekoratsioon — need on aknad taevase maailma poole, mis kujutavad Kristust, Jumalaema ja pühakuid. Seitsmes oikumeeniline kirikukogu (787) kuulutas ikoonide austamise õigeks kristlikuks praktikaks.
Jumalik Liturgia (Divine Liturgy) on üle tuhande aasta vana jumalateenistus, mida ei loeta, vaid lauldakse. See on osalemine taevases jumalateenistuses, kus kogu kirik — elav ja lahkunud — on üksühes ühenduses Kristusega.
Õigeusk Eestis
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) kuulub Konstantinoopoli patriarhaadi alla ja peab jumalikke liturgiaid eesti keeles. Lisaks on Eestis esindatud Moskva Patriarhaadi alla kuuluv Eesti Õigeusu Kirik, mille tuntuim kirik on Aleksandri katedraal Tallinnas.
Kokkuvõte
Õigeusu kirik on iidne, apostlik ja muutumatu. Alates nelipühast kuni tänaseni kannab ta edasi ühte ja sama usku, ühte ja sama liturgiat, ühte ja sama Kristust. Kui sa otsid kristlust selle algkujul — sellena, nagu seda elasid apostlid ja hoidsid kiriku isad — siis on õigeusk väärt lähemalt uurimist.
Martinus Vaicarius’s mission is to:
- Provide spiritual support and guidance to people seeking peace and hope
- Create prayer texts that bring God’s peace to hearts suffering under fear and anxiety
- Promote deep understanding of the power of the
- God of Sabaoth and the protection of the heavenly hosts
- Help people enter the spiritual sphere where God’s peace reigns over all
Europe Heaven Invest 2072 Gold OÜ
- Neitsi Maarja õigeusus: Theotokos. Miks teda kutsutakse Jumalaemaks - 20. veebr. 2026
- Suur Paast 2026: Täielik Õigeusu Juhend Palve, Paastu ja Meeleparanduse Kohta - 19. veebr. 2026
- Püha Kolmainus Õigeusu teoloogias: Kõige Püham Müsteerium Kristlikus teoloogias - 19. veebr. 2026
