Views: 32
Jeesus Kristus õigeusu kristluses: Täielik teejuht iidse usu ja päästmiseni
Jeesuse Kristuse jumalikkus õigeusu kristluses: Mida peaks teadma iga kristlane
Ida õigeusu kristlus esitab Jeesus Kristust kui igavest Jumala Poega, kes on täielikult jumalik ja täielikult inimlik – ta on ühe, püha, üldise ja apostellikku Kiriku keskne kuju. See iidsest ajast pärit usk, mis ulatub otse apostliteni, pakub sügavat arusaamist sellest, kes on Jeesus, ja sellest, kuidas inimkond leiab Temas päästet.
Õigeusu kristoloogia ajalooline alus
Õigeusu kristlus sai alguse varasest Kirikust, mille Jeesus Kristus ja Tema apostlid rajasid 1. sajandil. See säilitab katkematu järjepidevuse apostliku succession’i ja Seitsme Oikumeenilise Kirikukogu kaudu, mis kaitsesid tõelist usku hereesiate vastu.
Esimesel Nicea Kirikukogul (325 pKr) kinnitati, et Jeesus Kristus on „sündinud, mitte loodud, ühes olemuses Isaga“ – täielikult Jumal, lükates ümber ariaanluse. Chalcedoni Kirikukogul (451 pKr) defineeriti hüpostaatiline ühtsus: Jeesus on üks Isik kahe loomusega – jumaliku ja inimliku –, mis on ühendatud „segamatult, muutmata, jagamatult, lahutamatult“.
Need kirikukogud säilitasid apostellikku tunnistust, et Jeesus ei ole loodud olend ega lihtsalt prohvet, vaid kehastunud Jumal, kes ühendab Looja ja loodu vahelise lõhe.
Jeesus Kristuse jumalikkus: õigeusu põhiline usk
Õigeusu teoloogia õpetab, et Jeesus Kristus on Püha Kolmainsuse Teine Isik – täielikult Jumal ja täielikult inimene. See ei ole abstraktne filosoofia, vaid Evangeeliumi süda.
Peamised piibellikud alused Jeesuse jumalikkusele:
- Johannese 1:1-3, 14: „Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal… Ja Sõna sai lihaks ning elas meie keskel.“
- Johannese 8:58: Jeesus ütleb: „Enne kui Abraham sündis, olen mina.“
- Johannese 10:30: „Mina ja Isa oleme üks.“
- Kolosslaste 2:9: „Sest Temas elab kogu Jumaluse täius kehalikult.“
- Heebrealaste 1:8: „Aga Pojast ütleb ta: „Sinu troon, oh Jumal, on igavesti ja igavesti.““
- Filiplaste 2:5-11: Kristus, „kes oli Jumala kuju“, alandas end inimeseks saades.
- Johannese 20:28: Toomas kummardab ülesäratatud Kristust: „Mu Issand ja mu Jumal!“
Õigeusu õpetus rõhutab, et Jeesuse täieliku jumalikkuse eitamine õõnestab kogu kristlikku usku, sest ainult Jumal suudab inimest tõeliselt päästa ja jumalikuks muuta.
Inkarneerimine: Jumal saab inimeseks
Inkarneerimine on õigeusu keskne õpetus. Jumala Poeg võttis Neitsi Maarjast (Theotokos – Jumalasünnitaja) inimliku loomuse meie päästmiseks. Ta koges nälga, väsimust, kurbust ja surma, kuid ilma patuta. Tema jumalik loomus jäi muutumatuks.
Nagu Püha Athanasius kuulsalt ütles: „Jumal sai inimeseks, et inimene võiks saada jumalaks“ – mitte olemuselt, vaid armu läbi osaduses jumaliku eluga.
See ühtsus teeb võimalikuks inimkonna theosis’e (jumalikuks saamise), mis on õigeusu arusaam päästmisest.
Pääste kui theosis õigeusu kristluses
Erinevalt mõnest teisest traditsioonist, mis rõhutab vaid õiguslikku andestust, näeb õigeusu päästet kui muutvat, suhetepõhist protsessi, mille käigus inimene armu läbi Jumalaga sarnaneb.
Theosis hõlmab:
- Puhtumist (katharsis): kirgede ja patu ületamist.
- Valgustust (theoria): Jumala nägemist südamega.
- Ühendust (theosis): osadust Jumala loodud energiate kaudu.
Olulised piiblisalmid:
- 2. Peetruse 1:4: „…et te saaksite osalisteks jumalikust loomusest.“
- Johannese 17:21-23: Jeesus palvetab, et usklikud „oleksid üks“, nagu Tema ja Isa on üks.
Pääste on sünergeetiline – Jumala arm ja inimese vaba tahe töötavad koos –, seda kogetakse sakramentide (müsteeriumide), palve, paastu ja Kiriku liturgilise elu kaudu.
Jeesuse palve: igapäevane kohtumine Kristusega
Üks võimsamaid õigeusu praktikaid Kristuse jumalikkuse kogemiseks on Jeesuse palve: „Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, halasta minu, patuse, peale.“
See palve põhineb Piiblil (nt tolleri palve Luuka 18:13 ja 1. Tessalooniklaste 5:17 „palvetage lakkamatult“) ning kutsub Püha Jeesuse Nime appi, soodustades sisemist vaikust (hesychia) ja ühendust Jumalaga. Seda on praktiseeritud varasest ajast ning süstematiseeritud Filokalias.
Ikoonid, liturgia ja elu Kristuses
Õigeusu kristlased austavad Kristuse ikoone kui „taevasse avatud aknaid“, kinnitades Inkarneerimist – Jumal sai nähtavaks. Jumalik Liturgia on taevariigi eelmaitse, kus usklikud osalevad Kristuse Ihust ja Verest Euharistias.
Mis eristab õigeusu kristlust
- Protestantlusega võrreldes: rõhk Traditsioonil koos Pühakirjaga, tõeline kohalolu Euharistias ning theosis, mitte ainult õiguslik õigeksmõistmine.
- Roomakatoliku kirikuga võrreldes: ei ole paavsti ülimuslikkust; erinev arusaam Filioque’st; iidse kontsiliaarse mudeli säilitamine.
Kõik traditsioonid tunnustavad Kristuse jumalikkust, kuid õigeusu rõhutab müstilist ühendust ja järjepidevust jagamata varase Kirikuga.
Iidse usu aktuaalsus tänapäeval
Killustunud maailmas pakub õigeusu kristlus stabiilsust läbi oma iidse liturgia, Kristuse muutumatu jumalikkuse rõhutamise ning muutva theosis’ tee. Miljonid leiavad Jeesuse palvest ja sakramentaalsest elust sügavat rahu kaasaegsete väljakutsete keskel.
Tõelise Jeesuse tundmine
Jeesus Kristus õigeusu kristluses on jumalik Päästja, kes kutsub meid Kolmainsusesse osadusse. Tema jumalikkuse mõistmine ei ole pelgalt intellektuaalne – see on kutse igavesse ellu ühenduse kaudu Temaga.
Kui otsite usku või soovite oma usuelu süvendada, kutsub õigeusu Kirik teid kohtuma elava Kristusega Tema täielikkuses: tõeliselt Jumal, tõeliselt inimene ja meie pääste allikas.
Trough all this I want to declare this is all from God and to God. All Glory to Him!
