Views: 56
Mis on Eenoki raamat? Ajalugu, tähendus, kaanon ja seosed Piibliga
Eenoki raamat on üks salapärasemaid ja mõjukamaid Teise Templi ajastu juudi tekste. Artikkel avab selle ajaloo, sisu, kaanonilise staatuse eri kirikutes ning otsesed seosed Piibliga — sealhulgas tsitaadi Juuda kirjast.
Sissejuhatus: raamat, mis kõnetab, kuid mida enamik kristlasi pole lugenud
Eenoki raamat (heebrea Sefer Ḥanokh, ge’ezi keeles Meshafa Henok) on üks kummalisemaid tekste, mis on jõudnud meieni Vana Testamendi -eelsest ja -aegsest judaismist. Sellel on ainulaadne positsioon: enamikus kristlikest traditsioonidest peetakse seda apokrüüfseks ehk kaanonivälisemaks tekstiks, kuid see on otseselt tsiteeritud Uues Testamendis — Juuda kirjas —, mõjutanud oluliselt varakristlikku inglioloogiat ja eshatoloogiat ning püsib siiani kanoonilisena ühes vanimas kristlikus kirikus, Etioopia Ortodoksses Tewahedo Kirikus. Selleks, et mõista, mis Eenoki raamat tegelikult on, tuleb vaadata korraga kolme asja: selle keerulist tekstiajalugu, selle teoloogilist sisu ning selle ambivalentset suhet Piibli kaanoniga.
Eenoki raamatu ajalugu ja päritolu
Mitte üks, vaid kolm “Eenoki raamatut”
Vähetuntud, kuid uurimuse jaoks fundamentaalne tõde on see, et “Eenoki raamatut” on tegelikult kolm eraldiseisvat ja eri ajastutel kirjutatud teksti:
- 1. Eenok (Etioopia Eenok) — pikim ja tuntuim versioon, mis on tervikuna säilinud ainult ge’ezi (vanaetioopia) keeles.
- 2. Eenok (Slaavi Eenok ehk “Saladuste raamat”) — hilisem, tõenäoliselt 1. sajandi teksti, mis on säilinud kirikuslaavi keeles ja mille juudi või varakristlik päritolu on teadlaste seas vaieldav.
- 3. Eenok (Heebrea Eenok) — hilisantiigi või varakeskaegne müstiline tekst, mis on osa merkava-müstika (Jumala trooni-nägemuste) kirjandusest.
Kui teoloogilises kõnepruugis räägitakse “Eenoki raamatust”, peetakse tavaliselt silmas 1. Eenokit — ja just sellele keskendub ka käesolev artikkel.
Viis raamatut ühe kaane all
- Eenok pole tegelikult üks tervikteos, vaid viie erineva, eri sajanditel kirjutatud osa kokkupanek:
- Vaatlejate raamat (ptk 1–36) — vanim osa, dateeritud umbes 3. sajandisse eKr; jutustab langenud inglitest ehk “vaatlejatest” (ta grēgoroi), kes Genesis 6:1–4 lühikese vihje põhjal laiendatud narratiivis abielluvad inimeste tütardega.
- Sarnasuste raamat ehk Inimese Poja raamat (ptk 37–71) — tõenäoliselt hilisem, 1. sajand eKr kuni 1. sajand pKr; sisaldab olulist “Inimese Poja” (Son of Man) kujundit, mis eelneb ja mõjutab Uue Testamendi kristoloogiat.
- Astronoomiline raamat (ptk 72–82) — kirjeldab päikese- ja kuukalendrit; tähtis, kuna kajastab 364-päevast kalendrit, mida kasutas ka Qumrani kogukond.
- Unenäonägemuste raamat (ptk 83–90) — sisaldab allegoorilist “Loomade apokalüpsist”, mis kirjeldab Iisraeli ajalugu loomkujundite kaudu kuni Makkabide ajani.
- Eenoki kiri (ptk 91–108) — eshatoloogiline manitsuskiri õigetele ja patustele.
Qumran ja käsikirjaline leid
- aastal alanud Surnumere kirjarullide leiud Qumranis tõid päevavalgele Eenoki raamatu fragmente aramea keeles — pärit 11 erinevast käsikirjast (4Q201–4Q212), dateeritud 3.–1. sajandisse eKr. See on üks vähetuntud, kuid teadusele oluline tõde: enne Qumrani leide tunti Eenoki raamatut peamiselt ainult ge’ezikeelsete tõlgete kaudu, mistõttu selle tõeline vanadus ja algupärane keel olid ebaselged. Jesuiit-teoloog Józef Milik, kes need fragmendid 1970. aastatel avaldas, tõestas, et kogu tekst (v.a Sarnasuste raamat, mida Qumranist ei leitud) on juudi päritolu ja eelneb Uue Testamendi kirjutamisele sajandite võrra.
Huvitav ja vähetuntud üksikasi: Sarnasuste raamatu puudumine Qumrani leidudest on tekitanud pikaajalise teadusliku debati selle kohta, kas see osa on hilisem, võimalik et isegi kristlik lisandus — kuigi valdav akadeemiline konsensus paigutab selle siiski juudi päritolu, 1. sajandi konteksti.
Etioopiasse jõudmine ja Lääne “taasavastamine”
Kui Lääne-Euroopa keskaegne ja varauusaegne kristlus Eenoki raamatu peaaegu unustas, säilitas Etioopia kirik selle pidevalt oma kaanonis. Šoti rändur James Bruce tõi 1773. aastal Etioopiast Euroopasse kolm ge’ezikeelset käsikirja, mis käivitas Lääne teadusliku huvi taasärkamise. Esimese ingliskeelse tõlke avaldas Richard Laurence 1821. aastal, kuid mõjukaimaks sai briti teoloogi R. H. Charlesi 1906. aasta kriitiline väljaanne ja tõlge, mis kujundab suuresti tänaseni akadeemilist arusaama tekstist.
Eenoki raamatu sisu ja peamised teoloogilised teemad
Vaatlejad, Nefilim ja langemise lugu
Eenoki raamatu tuumnarratiiv laiendab Genesis 6:1–4 lakoonilist teksti pikaks looks 200 inglist (“vaatlejast”), kelle juht on Semjaza (mõnes käsikirjas Šemihasa), kes vannuvad Hermoni mäel vandeühingu, laskuvad maa peale, abielluvad inimtütardega ning õpetavad inimkonnale keelatud teadmisi — sõjapidamist, kosmeetikat, nõidust, astroloogiat. Nende poegadeks sünnivad hiiglased (Nefilim), kes toovad maailma vägivalla ja korruptsiooni. Eraldi tegelane on Azazel, kes õpetab metallitööd ja relvasepistust ning kantakse Jumala käsul kõrbesse Dudaeli auku aheldatuna — motiiv, mis kajastub hiljem juudi lepituspäeva (Jom Kippur) “patuse kitse” rituaalis.
See narratiiv pakub teoloogilist seletust kurjuse päritolule maailmas viisil, mis erineb hilisemast, Augustinuse poolt domineerivaks muudetud “esimese patu” (Aadama-keskse) narratiivist — vähetuntud, kuid oluline tõde on see, et Teise Templi ajastu judaismis ja varases kristluses eksisteerisid kõrvuti mitu seletusmudelit kurjuse päritolu kohta, ning “vaatlejate” mudel oli üks mõjukamaid neist enne, kui see hiljem tagaplaanile jäi.
Eenoki taevased reisid ja kosmoloogia
Raamat kirjeldab patriarh Eenoki (Genesis 5:21–24 järgi meest, “kes kõndis Jumalaga” ja keda Jumal “võttis ära”) taevaseid reise, kus ta näeb Jumala trooni, kohtumõistmise paiku, hoidlaid tähtede ja tuulte jaoks ning igavese õnnistuse ja hukkamõistu paiku. Selline apokalüptiline “taevareisi” žanr (heavenly journey / ascent literature) sai hiljem mõjukaks eeskujuks nii juudi müstikale kui ka kristlikule apokalüptikale, sealhulgas mõnedele Johannese Ilmutusraamatu kujunditele.
Inimese Poeg — kristoloogia varjatud eelkäija
Sarnasuste raamatu üks tähtsamaid ja teoloogiliselt tundlikumaid elemente on Inimese Poja kuju — taevane, prea-eksistentne, kohtumõistja ja lunastaja tegelane, kes istub “auhiilguse troonile”. See kujund on lähedases suhtes Taanieli raamatu 7. peatüki “Inimese Pojaga”, kuid arendab seda oluliselt edasi messiaanlikus ja transtsendentses suunas. Paljud uurijad peavad seda osaks sellest kontseptuaalsest taustsüsteemist, millest Jeesus ja evangelistid ammutasid, kui nad kasutasid väljendit “Inimese Poeg” enda kohta — see on üks põhjusi, miks teoloogid peavad Eenoki raamatut, hoolimata selle mittekanoonilisusest, äärmiselt väärtuslikuks Uue Testamendi kristoloogia tausta mõistmisel.
Kaanon: kas Eenoki raamat kuulub Piiblisse?
Etioopia Ortodoksne Tewahedo Kirik — ainus, kus see on kaanonis
Etioopia Ortodoksne Tewahedo Kirik ja Eritrea Ortodoksne Tewahedo Kirik on ainsad suuremad kristlikud traditsioonid, mis peavad Eenoki raamatut ametlikult kaanoniliseks Pühakirjaks. Nende kaanon koosneb laiemast, 81 raamatust (nn “laiem kaanon”), ning Eenoki raamat paikneb selles Vana Testamendi osas. See on põhjus, miks tekst säilis tervikuna ainuüksi ge’ezi keeles — see polnud lihtsalt “unustatud käsikiri”, vaid aktiivselt loetav ja liturgiliselt kasutatav Pühakiri ühes elavas, katkematus kirikutraditsioonis.
Kirikuisad: aktsepteerimisest tagasilükkamiseni
Varakristlik suhtumine Eenoki raamatusse oli kaugel ühtsest:
- Tertullianus (u 155–220) nimetas Eenoki raamatut De cultu feminarum‘is otsesõnu Pühakirjaks ja kaitses selle autoriteetsust.
- Irenaeus (2. saj) ja Klemens Aleksandriast viitasid tekstile heakskiitvalt.
- Origenes (u 185–253) tsiteeris seda mitmel korral, kuid suhtus juba ettevaatlikumalt, märkides, et kõik ei pea seda autoriteetseks.
- Augustinus (354–430) tunnistas Jumala riigis (XV.23; XVIII.38), et Eenok on Piiblis mainitud (Genesis, Juuda kiri), kuid lükkas raamatu enda kanoonilisuse tagasi, kahtlustades hilisemaid moonutusi ja apokrüüfset laadi.
- Hieronymus (u 347–420), Vulgata tõlkija, ei arvanud seda oma kaanonisse.
- sajandi lõpuks ja 5. sajandi alguseks olid nii Läänekirik kui valdav osa Idakirikutest (v.a Etioopia traditsioon) Eenoki raamatu kaanonist välja jätnud — mitte tingimata seetõttu, et see loeti “valeks”, vaid kuna see ei vastanud kaanoni kriteeriumidele (apostellik päritolu, universaalne liturgiline kasutus, sisemine kooskõla juba kokkulepitud kaanoniga).
Miks kaanonivälisus ei tähenda “väärtusetust”
Teoloogiliselt on oluline eristada kahte asja: kanoonilisus (kas tekst on Jumala poolt inspireeritud normatiivne Pühakiri, mille alusel õpetust kujundatakse) ja ajalooline-teoloogiline väärtus (kas tekst aitab mõista oma ajastu usulist mõtlemist ja Piibli enda tausta). Enamik lääne ja idakiriku teolooge — sealhulgas need, kes lükkavad tagasi Eenoki kaanonilisuse — tunnistavad selle suurt väärtust teisena.
Otsesed seosed Piibliga
Juuda kiri — otsene tsitaat
Kõige selgem ja vaieldamatum seos on Juuda kirjas (Jd 1:14–15), kus autor viitab otsesõnu “Eenokile, seitsmendale Aadamast”, tsiteerides tema prohvetlikku kuulutust Issanda tulemisest koos oma pühade kümnetuhandetega, et mõista kohut kõigi üle ja karistada jumalakartmatuid nende jumalakartmatute tegude eest. See on ainus koht Uues Testamendis, kus mittekanoonilisest tekstist tsiteeritakse otsese prohvetikuulutusena, mitte lihtsalt kirjandusliku viitena — mis on ka üks põhjustest, miks Eenoki raamatu staatuse küsimus on kirikuajaloos korduvalt teravalt üles kerkinud.
Kaudsemad kajastused
- 1. Peetruse 3:19–20 — viide “vangis vaimudele”, kellele Kristus kuulutas, seostatakse sageli Eenoki Vaatlejate raamatu vangistatud inglite motiiviga.
- 2. Peetruse 2:4 — mainib ingleid, “kes pattu tegid” ja on visatud Tartarosesse pimeduse ahelaisse kohtupäevani; kasutab keelt ja kujundeid, mis kajastavad tugevalt Eenoki teoloogilist tausta.
- Genesis 5:21–24 — lühike, kuid saladuslik teade, et Eenok “kõndis Jumalaga” ja “teda ei olnud enam, sest Jumal võttis tema ära”, on kogu Eenoki-kirjanduse lähtepunkt ja annab ainese hilisemale traditsioonile Eenokist kui taevasesse ellu üles võetud tunnistajast.
- Johannese Ilmutusraamat — mitmed apokalüptilised kujundid (kohtumõistmise troonid, raamatute avamine, inglite hierarhiad) kajastavad žanrilist ja kujundilist sugulust Eenoki apokalüptilise kirjandusega, ilma otsese tsitaadita.
Vähetuntud tõed Eenoki raamatu kohta
- Kalendaarne osa (Astronoomiline raamat) toetab 364-päevast päikesekalendrit, mis erineb hilisemast rabiinlikust kuu-päikese kalendrist ja langeb kokku Qumrani kogukonna enda kasutatud kalendriga — see viitab tihedale sidemele Eenoki-kirjanduse ja essealaste ringkondade vahel.
- Etioopia kaanonis pole Eenoki raamat “lisand”, vaid osa 81-raamatulisest struktuurist, mis erineb nii katoliku (73), protestantliku (66) kui ka enamiku idaortodoksete kaanonitest (tavaliselt 76–78, sõltuvalt traditsioonist).
- Sõna “Nefilim” (Genesis 6:4) tõlgendus hiiglastena, langenud inglite järglastena, pärineb suuresti just Eenoki-traditsiooni mõjust, mitte otse heebreakeelsest tekstist endast, mille tähendus on ebaselge ja vaieldav juba heebrea originaalis.
- Azazeli aheldamise motiiv kõrbes seostub otseselt juudi Jom Kippuri rituaaliga, kus “patukits” saadetakse kõrbe Azazelile (3Moosese 16:8,10) — Eenoki raamat annab sellele tumedale kujundile narratiivse tausta.
- Manikee usu rajaja Mani ja hilisemad gnostilised rühmitused kasutasid Eenoki-traditsiooni motiive, mis näitab teksti laia kultuurilis-usulist mõjuulatust kaugel väljaspool valdavat juudi-kristlikku peavoolu.
Miks on Eenoki raamat tänapäeval oluline?
Kristlasele, kes soovib Piiblit sügavamalt mõista, pole Eenoki raamat asendus Pühakirjale, vaid aken selle konteksti. See aitab mõista, millises usulises ja kujundilises õhkkonnas kujunesid välja mõisted nagu langenud inglid, Inimese Poeg, viimne kohus ja taevased hierarhiad — mõisted, mida Uus Testament eeldab lugejal juba mingil määral tundvat. Kirik ei tunnistanud Eenoki raamatut kaanoniliseks mitte kergemeelsusest, vaid seetõttu, et kaanoni kujunemine oli hoolikas, Vaimu juhitud protsess, mille kriteeriumiks polnud üksnes teksti vanadus või populaarsus, vaid selle kooskõla juba tunnustatud ilmutusega ja apostelliku tunnistusega. Sellegipoolest jääb Eenoki raamat väärtuslikuks tunnistajaks sellest, kuidas Jumala rahvas võitles läbi sajandite kurjuse, kohtumõistmise ja lootuse küsimustega — küsimustega, millele lõpliku ja täieliku vastuse annab alles Kristus ise.
Palve Eenoki raamatu mõistmiseks
Issand, kõige tarkuse ja ilmutuse Allikas,
Sina, kes oled läbi aegade kõnelnud Sinu rahvaga mitmel viisil ja mitmes vormis, ent oled lõplikult ja täielikult ilmutanud end oma Pojas Jeesuses Kristuses — anna meile tarkust mõista neid vanu tekste, mis on jäänud meie pühade raamatute äärele, ilma et me kaotaksime selguse selle kohta, mis on Sinu poolt inspireeritud ja mis on inimliku otsingu vili.
Ava meie mõistus, nõnda nagu Sa avasid jüngrite mõistuse Pühakirja mõistmiseks teel Emmausesse, et me näeksime Eenoki raamatus, nagu kõigis inimkonna otsingutes, peegeldust Sinu tõe järele janunevast südamest, ega segaks seda tõega endaga.
Aita meil eristada vaimusid — mitte kõike vastu võtta pimesi ega kõike tagasi lükata kergekäeliselt, vaid katsuda kõike läbi, pidada kinni sellest, mis on hea, ja hoiduda kõigest, mis eemaldab meid Sinu Sõnast ja Sinu Kirikust.
Tänan Sind langenud inglite ja Vaatlejate loo tumeda tarkuse eest, mis meenutab meile, et vabadus ilma alandlikkuseta viib hävingusse; tänan Sind Eenoki kuju eest, kes kõndis Sinuga ja keda Sa võtsid enda juurde — tuleta meelde, et ka meid on kutsutud kõndima Sinuga iga päev, kuni see kõndimine muutub igavikuliseks osaduseks.
Anna meile alandlikku ja terast meelt, mis austab Sinu Kiriku poolt kinnitatud kaanonit kui usu kindlat alust, samas kui me õpime ajaloost ja Sinu rahva pika tee kõikidest jälgedest.
Ja kui tuleb päev, mil Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses koos oma pühade inglitega mõistma kohut elavate ja surnute üle, leia meid valvsana, ustavana ja Sinu armust puhastatuna — mitte hirmust, vaid armastusest Sinu vastu.
Ülistatud olgu Isa, Poeg ja Püha Vaim, nüüd ja igavesti ja igavesest ajast igavesti. Aamen.
Trough all this I want to declare this is all from God and to God. All Glory to Him!
