Mis on kristlus? Täielik ülevaade usundi ajaloost, õpetusest ja tänapäevast
Kristlus on maailma suurim religioon, millel on ligikaudu 2,6 miljardit järgijat üle kogu globuse. See usund on kujundanud lääne tsivilisatsiooni filosoofiat, kunsti, kultuuri, õigussüsteemi ja eetikat enam kui kahe tuhande aasta vältel. Kuid mida kristlus tegelikult tähendab, kust see pärineb ja mida kristlased usuvad? Selles artiklis anname põhjaliku ning tasakaalustatud ülevaate kristlusest nii usundi ajaloo, põhiõpetuste kui ka tänapäevase mõju vaatenurgast.
Sisukord
1. Kristluse päritolu ja ajalugu
2. Kristluse põhiõpetused ja uskumused
3. Kristluse peamised suunad
4. Kristluse mõju kultuurile ja ühiskonnale
5. Kristlus tänapäeval
6. Kristlus Eestis
7. Kokkuvõte: miks on kristlus oluline?
1. Kristluse päritolu ja ajalugu
Kristlus sai alguse 1. sajandil pärast Kristust Rooma impeeriumi provintsis Juudamaal. Selle alusepanijaks peetakse Naatsareti Jeesust, kelle elulugu, õpetused ja imed on kirja pandud Uue Testamendi evangeeliumides. Jeesus sündis Petlemmas, kasvas üles Naatsaretis ja alustas oma avalikku tegevust umbes 30-aastaselt. Ta kuulutas Jumala riigi tulekut, õpetas armastusest, halastusest ja patust pöördumisest ning tegi imetegusid. Rooma võimude ja juutide usujuhtide survel löödi Jeesus umbes aastal 30 pKr risti.
Jeesuse järgijad uskusid tema ülestõusmist surnuist kolm päeva pärast ristilöömist. See sündmus on kristliku usu nurgakivi. Pärast Jeesuse surmast möödumist hakkas väike jüngrite rühm tema sõnumit levitama esmalt Juudamaal ja Galileas, seejärel üle kogu Rooma impeeriumi.
Varased kristlased ja tagakiusamine
Esimesed sajandid olid kristlastele rasked. Rooma impeerium pidas kristlasi ohtlikuks sektiks ning kristlasi tagakiusati, vangistati ja hukati. Vaatamata sellele kasvas kristlaste arv märkimisväärselt, sest usund andis lohutust, kogukonda ja lootust igavese elu näol. Kristlus levis eriti kiiresti tänu apostel Pauluse misjonitöödele, kes rajas kogudusi Väike-Aasias, Kreekas ja Roomas.
Kristlus riigiusundiks
Pöördepunktiks sai aasta 313, mil keiser Constantinus I andis välja Milano edikti, mis tagas kristlastele usuvabaduse kogu Rooma impeeriumis. Aastal 380 kuulutas keiser Theodosius I kristluse Rooma riigiusundiks. Sellega algas kristluse kiire levimine kogu Euroopas, mis jõudis sajandite jooksul kõikidesse maailma nurkadesse.
2. Kristluse põhiõpetused ja uskumused
Kristlus on monoteistlik usund, mis tähendab usku ühte Jumalasse. Kristliku teoloogia keskmeks on mitmeid põhiõpetusi, mis eristab seda teistest religioonidest.
Kolmainsus
Enamik kristlasi usub, et Jumal eksisteerib kolmes isikus: Isa, Poeg (Jeesus Kristus) ja Püha Vaim. See õpetus kannab nime Kolmainsus. Kuigi Jumal on üks, avaldub ta kolmes erinevas isikus. See on kristliku teoloogia üks keerulisemaid ja olulisemaid dogmasid.
Patt ja lunastus
Kristliku õpetuse kohaselt on kõik inimesed patused, st lahutatud Jumalast alates Aadama ja Eva langemisest Eedeni aias. See on nn algpatu õpetus. Kristlased usuvad, et Jumal saatis oma Poja Jeesuse Kristuse maa peale, et lunastada inimkond patust. Jeesuse ristisurm oli lunastushind, mis avab inimestele tee tagasi Jumala juurde.
Ülestõusmine ja igavene elu
Kristlased usuvad Jeesuse füüsilist ülestõusmist surnuist, mis tõestab, et surmal pole viimast sõna. Igavene elu Jumala läheduses on kristliku usu üks peamisi lootusi. Seda saab saavutada usu ja pöördumise kaudu Jeesuse Kristuse poole.
Piibel — kristlaste püha raamat
Kristlaste pühakirjaks on Piibel, mis koosneb kahest osast: Vanast Testamendist (mida jagavad kristlased juutidega) ja Uuest Testamendist. Uus Testament sisaldab nelja evangeeliumi (Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese), apostlite kirju ning Ilmutuse raamatu. Piibel on tõlgitud rohkem kui 3300 keelde ja on maailma enim trükitud raamat.
3. Kristluse peamised suunad
Kristlus ei ole ühtne religioon — ajaloo jooksul on see jagunenud arvukateks suundadeks ja kirikuteks. Peamised kolm haru on järgmised.
Katoliku kirik
Rooma-katoliku kirik on maailma suurim kristlik konfessioon, millel on üle 1,3 miljardi liikme. Selle juhiks on paavst, kelle asukoht on Vatikanis Roomas. Katoliku kirik rõhutab traditsioonide, sakramentide ja kiriku autoriteedi tähtsust. Kirik tekkis varasest kristlusest ning on säilitanud suurema osa algse kiriku struktuurist ja õpetustest.
Õigeusu kirik
Aastal 1054 lõhenes kristlus ametlikult kaheks: lääne (katoliku) ja ida (õigeusu) kirikuks. Õigeusu kirik on domineeriv Venemaal, Kreekas, Serbias, Rumeenias ja teistes Ida-Euroopa riikides. Õigeusus on oluline koht ikoonideveneratsioonil, liturgial ja müstilisel kogemusel. Ka Eestis on õigeusul märkimisväärne kogukond.
Protestantism
Protestantism tekkis 16. sajandil reformatsiooni tulemusel, mille algatas Martin Luther aastal 1517. Luther kritiseeris katoliku kiriku praktikaid, eriti indulgentside müüki, ning rõhutas, et päästemine toimub ainult usu, mitte tegude kaudu. Protestantism hõlmab tänapäeval lugematuid suundi: luterlust, kalvinismi, baptismi, metodismi, adventismi, nelipühilust ja paljusid teisi.
4. Kristluse mõju kultuurile ja ühiskonnale
Kristluse mõju lääne tsivilisatsioonile on vaevalt ülehinnata. Kristlik maailmavaade on kujundanud peaaegu kõiki eluvaldkondi.
Kunst ja arhitektuur: Katedraalid, nagu Notre-Dame Pariisis, Kölni toom ja Tallinna Toomkirik, on kristliku arhitektuuri tippsaavutused. Renessansimaalide hulgas on lugematuid piiblistseene — Michelangelo Sixtuse kabeli fresk, Leonardo da Vinci “Viimane õhtusöömaaeg” ja Raffaeli “Sixtuse Madonna”.
Haridus ja teadus: Esimesed ülikoolid Euroopas, sh Bologna, Oxfordi ja Pariisi ülikool, asutati kiriku egiidi all. Paljud teaduse suurkujud, nagu Galileo Galilei, Isaac Newton ja Gregor Mendel, olid usklikud kristlased.
Õigus ja eetika: Kristlikust eetikast — armastus ligimese vastu, andestamine, inimväärikus — on saanud paljude demokraatlike riikide seadusandluse ja inimõiguste alus. Mõisted nagu “kõikide inimeste võrdne väärikus” ja “lähimese armastus” on kristliku päritoluga.
Muusika: Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel ja Wolfgang Amadeus Mozart komponeerisid suure osa oma teostest kristliku usu inspiratsioonil. Gregooriuse laul, koraalid ja oratooriumid on kujundanud kogu lääne muusika arengu.
5. Kristlus tänapäeval
21. sajandil on kristlus jätkuvalt maailma levinum religioon, kuid selle geograafiline raskuspunkt on nihkumas. Euroopas, kus kristlus on sajandeid domineerinud, on usklike arv järjest kahanemas seoses sekulariseerumisega. Seevastu Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas kasvab kristluse järgijate arv märkimisväärselt.
Hiinas on kristlaste arv viimase kolmekümne aasta jooksul kasvanud hinnanguliselt kümne miljonilt üle saja miljonini. Lõuna-Koreas on kristlus muutunud üheks tugevaimaks religiooniks. Nigeeria, Brasiilia ja Filipiinid on täna maailma kristlaste arvu poolest tipus.
Tänapäeva kristlased seisavad silmitsi paljude väljakutsetega: sekulariseerumine, religioonidevahelised pinged, sisemine killustatus ning küsimused nagu kristliku identiteedi säilitamine pluralistlikus ühiskonnas. Samal ajal toob kristlik kogukond miljonitele inimestele lohutust, mõtestab elu ning motiveerib ühiskondlikku tegevust.
6. Kristlus Eestis
Kristlus jõudis Eestisse 13. sajandil Liivimaa ristisõdade käigus, kuigi esimesed kokkupuuted selle usundiga ulatuvad isegi varasemasse aega. Tänapäeval on Eesti üks maailma sekulaarsemaid riike — usklike osakaal elanikkonnas on Euroopas üks madalamaid. Siiski on kristlusel Eesti kultuuris ja identiteedis oluline koht.
Eesti suurimad kirikud on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. EELK mängis olulist rolli eestlaste kultuurilise identiteedi kujunemisel, eriti ärkamisajal 19. sajandil. Eesti laulupeotraditsioon, mis on UNESCO maailmapärandi nimekirjas, on tihedalt seotud kirikumuusika ja koorikultuuriga, mille juured on kristluses.
7. Kokkuvõte: miks on kristlus oluline?
Kristlus ei ole ainult religioon — see on tsivilisatsioon, filosoofia ja eluviis, mis on kujundanud inimkonna ajalugu enam kui kahe tuhande aasta vältel. Olenemata sellest, kas oled usklik, agnostik või ateist, on kristluse mõistmine oluline selleks, et mõista lääne kultuuri, kunsti, eetikat ja ajalugu.
Kristluse tuum on sõnum lootusest, armastusest ja lepitusest: usk sellesse, et inimene pole üksi, et elul on mõte ja et halastus on tugevam kui surm. See sõnum on jõudnud südametesse igal kontinendil ja jätkab kõnetamist ka tänapäeval — olgu siis Aafrika koguduses, Eesti maakirikus või Lõuna-Korea megakoguduses.
Kristlus on elav, arenev ja mitmekülgne usund, mis kohaneb ajaga, säilitades samal ajal oma põhilise sõnumi: Jumal armastab inimest ja soovib temaga osadust.
Martinus Vaicarius’s mission is to:
- Provide spiritual support and guidance to people seeking peace and hope
- Create prayer texts that bring God’s peace to hearts suffering under fear and anxiety
- Promote deep understanding of the power of the
- God of Sabaoth and the protection of the heavenly hosts
- Help people enter the spiritual sphere where God’s peace reigns over all
Europe Heaven Invest 2072 Gold OÜ
- Mis on kristlus? Täielik ülevaade usundi ajaloost, õpetusest ja tänapäevast - 19. apr. 2026
- Orthodox vs. Luterlik – Peamised erinevused, mida peaksid teadma (2026) - 18. apr. 2026
- Mis on õigeusk? Muutumatu iidne usk selgitatud: ajalugu, õpetused ja miks miljonid inimesed pöörduvad õigeusku - 18. apr. 2026
