Views: 34
Õigeusu mungad asutavad Eestis esimese õigeusu kloostri aastakümnete jooksul
Rohkem kui 80 aasta järel elavad ja palvetavad õigeusu mungad taas Eesti pinnal. Kirikla klooster — Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) uus meesklooster Harjumaal, Kohila valla lähedal — on esimene meesklooster, mille see kirik on aastakümnete jooksul rajanud. Endise Nõukogude Liidu lagunemise järel on kirik tegutsenud paralleelselt eraldiseisva Moskva patriarhaadiga seotud õigeusu kirikuga, millel on Balti riigis suurem liikmeskond, ning ometi on Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik pikka aega soovinud taastada oma meeskloostrielu Eesti piires. Selle loo keskmes on kaks munka — piiskop Damaskinos ja isa Paisios —, kes elavad, töötavad ja palvetavad Kirikla kloostri taluhoones, ligikaudu 40 kilomeetrit Tallinnast.
See artikkel koondab ja analüüsib kõike, mida on Eesti esimese õigeusu kloostri, munk Paisiose ja piiskop Damaskinose kohta kirjutatud — nii Eesti kiriku enda allikates kui ka rahvusvahelises meedias, sealhulgas Associated Pressi (AP) laialdaselt levinud reportaažis — ning seob need üheks tervikuks: Eesti õigeusu kloostrielu ajaloost tänapäevani.
Peamised järeldused
- Kirikla klooster on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku esimene meesklooster, mille kirik on aastakümnete jooksul rajanud.
- Viimati elasid õigeusu mungad Eestis üle 80 aasta tagasi, kahe maailmasõja vahelisel iseseisvusajal.
- Kloostri asukoht on Kirikla küla, Harjumaal, Kohila lähedal, seitsmehektarilisel maa-alal.
- Kloostri rajamise aluse pani ettevõtja Urmas Sõõrumaa kingitud kinnistu.
- Kloostri vaimulik juht on Haapsalu piiskop Damaskinos, Athose mäe Ksenofontose kloostri munk.
- Eestlasest munk isa Paisios on kloostri esimene Eesti pinnal mungaks pühitsetud vend.
- Klooster järgib Athose mäe iidset palve-töö rütmi ning meelitab ligi noori külalisi ja vabatahtlikke.
Eesti õigeusu kloostrielu ajalooline taust
Õigeusu kloostrielu ei ole Eestis uus nähtus — see on nähtus, mis taastub pärast pikka katkestust. Õigeusk jõudis Eesti aladele juba varakeskajal, seotuna eelkõige Kiievi-Venest lähtunud kaubandussuhete ja sõjaretkedega. Sajandite jooksul kasvasid Eesti alale kaks suurt õigeusu kloostrit: Pühtitsa Jumalaema Uinumise Naisklooster ja Petseri Jumalaema Uinumise Meesklooster, mille juures tegutses aastatel 1933–1940 ka Eesti Apostliku Õigeusu Vaimulik Seminar.
Teine maailmasõda ja sellele järgnenud Nõukogude okupatsioon katkestasid selle järjepidevuse. Piirimuudatuste tõttu jäi Petseri klooster pärast 1945. aastat väljapoole Eesti Vabariigi praegust territooriumi ning kuulub tänapäeval Moskva ja kogu Venemaa patriarhi alluvusse, samal ajal kui Pühtitsa klooster jätkas tegevust Eesti pinnal, kuid samuti Moskva patriarhaadi jurisdiktsiooni all. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik ise, mis säilitas oma järjepidevuse paguluses, taastas tegevuse Eesti territooriumil alles augustis 1993.
Sellest ajast peale on EAÕK metropoliit Stefanus pikka aega väljendanud soovi taastada Eesti oma kloostrielu — mitte ainult naisteklooster, vaid ka meeskloostri kogukond. Kuigi kirikul on praegu üle 60 koguduse ning ka üks naisklooster, elasid viimased õigeusu mungad Eestis rohkem kui 80 aastat tagasi, iseseisvusaastate perioodil kahe maailmasõja vahel. Kirikla kloostri rajamine tähistab seega mitte lihtsalt uut projekti, vaid pikaajalise ootuse ja soovi täitumist.
Huvitava kõrvalliinina väärib märkimist, et 2013. aastal kaalus ka EAÕK mungakloostri rajamist Setumaale Beresje külla, kus kohalikud elanikud väljendasid rajamisele laialdast toetust. See algatus kuulub aga teise kirikliku jurisdiktsiooni ajalukku ega ole samastatav Kirikla kloostriga — see näitab siiski laiemat, kirikute ülest huvi taastada Eestis mungaelu pärast pikka pausi.
Kloostri sünnilugu: Kirikla küla ja Urmas Sõõrumaa kingitus
Kirikla kloostri rajamise otsustas Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku täiskogu 2025. aasta novembris, andes heakskiidu uuele kloostrile, mis kandis nime Püha Mäeisade klooster. 2024. aastal valiti Athose mäe Ksenofontose kloostri vennaskonna liige, hieromunk Damaskinos, Haapsalu piiskopiks, tuues endaga kaasa sügava soovi rajada meesklooster ja tuua Athose mäe vaimulik traditsioon Eestisse. 2026. aastal kinkis ettevõtja Urmas Sõõrumaa vennaskonnale kodu — kinnistu Kirikla külas Harjumaal, 40 kilomeetrit Tallinnast.
Sõõrumaa, tuntud Eesti ettevõtja ja spordijuht, kelle perekonnajuured ulatuvad just sellesse Kohila-lähedasse piirkonda, tegi kingituse isikliku sideme tõttu kodukohaga. Kirikla külla kloostri rajamine oli arhont Urmas Sõõrumaa mõte, sest ta elab seal lähedal ja tema pere on sealt pärit. Kuni kloostri püsihooned valmivad, elab vennaskond ajutiselt lähedal asuvas talus, mis praegu majutab nii kloostri kabelit kui ka munkade eluruume.
Kuigi kloostril pole veel muid hooneid peale taluhoone, mille kinkis kohalik ettevõtja, on Damaskinose prioriteediks planeerida tulevikku. Seitsmehektarilisel maa-alal, mis paikneb kohaliku miljööga kooskõlas, nähakse ette järkjärgulist ehitustegevust — sealhulgas ikoonimaalimist ja ehitustöid, mida mungad ise vennaskonna liikmetena teevad.
Piiskop Damaskinos: Athose mäelt Eestisse
Kloostri vaimulik isa on Haapsalu piiskop Damaskinos, kelle taust seob Kirikla kloostrit otseselt Athose mäe iidse mungatraditsiooniga. Soomlasest Haapsalu piiskop Damaskinos pühitseti 12. jaanuaril 2025 Pärnus ning ta kõneleb kümmet keelt, olles aastaid tegutsenud Athose mäe Ksenofontose kloostris. Athos ise on kristliku õigeusu munkluse keskus juba enam kui tuhat aastat, ning just sealt õpitud rütmi järgi on Damaskinos üles ehitanud ka Kirikla kloostri igapäevaelu.
41-aastane abt Damaskinos ja tema kaasmunk isa Paisios on esimesed mungad, kes elavad, töötavad ja palvetavad uue kloostri taluhoones. Damaskinos ise on rõhutanud, et kloostri tähendus ei piirdu ainult kohaliku koguduse teenimisega. Damaskinose sõnul on kloostri tähendus ka globaalne selles mõttes, et seal palvetatakse kogu maailma eest.
Kuigi munki on praegu vaid kaks, ei ole see piiskopi jaoks peamine mure. Piiskop on öelnud, et teda ei muretse mitte munkade arv, vaid munkade vaimulik kvaliteet — see, et nad võtaksid tõsiselt oma ülesannet palvetada kogu maailma eest.
Isa Paisios: eestlasest munk
Kirikla kloostri teine elanik on isa Paisios, eestlasest munk, kelle mungaks pühitsemine 2025. aastal tähistas vennaskonna esimest kasvusammu. 2025. aastal pühitseti vennaskonna esimene munk, isa Paisios, ning 2026. aastal ordineeriti ta diakoniks. Ajaleht Eesti Kirik on samuti kinnitanud, et Kiriklas, kus on praegu neli kelliat ehk mungakongi, elavad piiskop Damaskinos ja isa Paisios.
Isa Paisios osaleb kloostri igapäevases füüsilises töös — aiatööst kartulipõllu rohimiseni — ning tema noorus (31 eluaastat) ja avatus külalistele on aidanud kloostril köita just noorema põlvkonna huvi. Munga sõnul meeldib külastajatele, kui saab telefoni käest panna, sellele terve päeva keskendumata, ja lihtsalt eemale saada. Vennaskonda on hiljem liitunud ka teine, alustava munga staatuses vend, mis viitab kloostri aeglasele, kuid järjepidevale kasvule.
Igapäevane kloostrielu: Athose rütm Eesti maastikul
Kirikla kloostris järgitakse rütmi, mida Damaskinos õppis esmalt Athose mäel munganduse algaastatel. Päev algab koidikul üksiku palvega enne hommikust ühisjumalateenistust ning jätkub igapäevase aiatöö või ehitustööga; ainus vaba aeg jääb õhtusse, pärast teist jumalateenistust. Kloostrielu jaguneb kolmeks: palve, töö ja puhkus — nii ühine kui ka isiklik palve, mida peetakse eriti tähtsaks öötundidel, mil vaikus soosib Jumala otsimist.
See range, kuid rahulik rütm on osutunud üllatavalt köitvaks väliskülalistele, kes tulevad kaasa aitama ja mungaelu kogema. Kloostri elukorraldus erineb radikaalselt tänapäeva Eesti kiirest, digitaalselt küllastunud igapäevaelust — ning just see kontrast tundub paljusid noori paeluvat.
Kirikla klooster ühes Euroopa kõige ilmalikumas ühiskonnas
Eesti kuulub Euroopa kõige ilmalikumate ühiskondade hulka, mistõttu on uue kloostri rajamine iseäranis tähelepanuväärne. Kirikla õigeusu klooster, mis rajati eelmisel aastal ühes Euroopa kõige ilmalikumas ühiskonnas, on esimene klooster, mille Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik on aastakümnete jooksul asutanud. Kloostri sünd langeb ajastusse, mil uute kloostrite rajamine on Euroopas pigem haruldane nähtus — paljud vanad kloostrid suletakse hoopis munkade ja nunnade arvu vähenemise tõttu.
Uue kloostri asutamine on Euroopas 2026. aastal haruldane, kuna mõned kloostrid suletakse hoopis, sest üha vähem inimesi annab mungatõotust; seetõttu on Kirikla kloostri edu, isegi väikeses mahus, julgustav nii õigeusklikele kui ka usundiuurijatele. Kirikla klooster ei ole aga ainus mungakogukond tänapäeva Eestis. Dominiiklaste ordu naasis väiksesse kloostrisse Tallinnas 1996. aastal ning Theravaada budistlik klooster asub Aegna saarel. Neist ainsana esindab Kirikla klooster taastuvat õigeusu meesmungandust Eestis.
Kloostrivõrgustik: Kirikla ja Reomäe
Kirikla meesklooster ei ole EAÕK ainuke uus vaimulik kogukond. 2024. aasta novembris avati Saaremaal Reomäel Püha Eelkäija skiita asukohas naisklooster, mille vaimulik isa on samuti piiskop Damaskinos. Seal elab ja tegutseb nunn õde Porfyria, kellega liitus hiljem ka kuuletuja õde Maria. Kaks kloostrit — Kirikla meesklooster ja Reomäe naisklooster — moodustavad koos Eesti taastuva kloostrielu tuumiku, kus mõlemat kogukonda ühendab Athose mäe vaimulik traditsioon ja piiskop Damaskinose juhtimine.
Mõlemal kloostril on külastajatele praegu piiratud majutusvõimalused, kuid jumalateenistused on alati kõigile avatud. Kirikla klooster ei saa hetkel öömajalisi vastu võtta, välja arvatud mungaelust huvitatud mehi, ent tulevikus loodetakse ehitada eraldi külalistemaja — sarnaselt Reomäe väikese, paari kohaga külalistemajaga.
Kirikla kloostri tähendus ja tulevikuplaanid
Kirikla klooster sümboliseerib enamat kui üht uut hoonet Harjumaa maastikul. See tähistab katkenud traditsiooni taastumist — hetke, mil õigeusu mungaelu, mis lakkas Eestis Teise maailmasõja ja Nõukogude okupatsiooni tõttu, saab taas juured. Piiskop Damaskinose sõnul on kloostri eesmärk näidata külastajatele õnne ja rahu, mida mungaelu pakub, ning tuua Athose mäe vaimne pärand Läänemere kaldale.
Kloostri edasised plaanid hõlmavad püsihoonete ehitamist seitsmehektarilisel maa-alal, sealhulgas kabeli, elukorpuste ja külalistemaja rajamist. Kloostri toetamine sõltub suuresti annetustest, kuna mungad on loobunud isiklikust varast ning pühendanud kogu oma elu Jumala teenimisele. Vennaskonna kasv — juba on lisandunud teine, alustava munga staatuses vend — annab lootust, et Kirikla klooster jääb Eesti vaimulikku maastikku püsivalt.
Palve Eesti esimese õigeusu kloostri eest
Issand Jeesus Kristus, meie Jumal, kes Sa oled läbi aegade kutsunud inimesi vaikusesse, palvesse ja pühasse töösse — õnnista Kirikla kloostrit, Eesti maale taastatud mungaelu esimest kodu. Anna piiskop Damaskinosele ja isa Paisiosele ning kõigile, kes nende vennaskonnaga liituvad, tugevust, alandlikkust ja püsivust oma tõotuste täitmisel. Kingi neile puhas süda palvetamiseks kogu maailma eest, nagu Sina ise õpetasid oma jüngreid paluma: „Sinu riik tulgu, Sinu tahtmine sündigu.” Õnnista Reomäe ja Kirikla kloostri vennaskondi kasvama, õnnista kõiki, kes on nende sünnile kaasa aidanud, ning lase selle uue kloostri valgel paista Eesti rahvale lootuse ja lepituse märgina. Ülistatud olgu Isa ja Poeg ja Püha Vaim, nüüd ja igavesti ja igavesest ajast igavesti. Aamen.
Trough all this I want to declare this is all from God and to God. All Glory to Him!
- Kes kirjutas Piibli Ilmutuse raamatu? Tõde apostel Johannesest - 4. sept. 2026
- Õigeusu mungad asutavad Eestis esimese õigeusu kloostri aastakümnete jooksul - 31. aug. 2026
- Mida tähendab õigeusklik kristlane? Selge vastus 2026. aastal - 31. aug. 2026
