Püha Mäeisade Klooster Kiriklas: Atlase elav vaimulik pärl Tallinna väraval
EAÕK KLOOSTRIELU · USUTEOLOOGIA · EESTI VAIMULIK KULTUUR
Kuidas EAÕK uus mungaklooster Harju maakonnas taastab Eesti kloostrielu, tugevdab Konstantinoopoli traditsiooni ja annab vaimuliku väärtuse nii kiriku, Eesti Vabariigi kui ka Tallinna piirkonna jaoks
Veebruaris 2026 sai avalikkus teada, et Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) on rajanud teise kloostri: Püha Mäeisade klooster asub Kirikla külas Saue vallas, Harju maakonnas – vaid pooletunnise autosõidu kaugusel Tallinnast. Seitsmehektarilisel maa-alal, keset looduslikku rahu, on kaks munka hakanud elama Athose mäe kloostritraditsiooni järgi. See ei ole üksnes kirikuuudis – see on teoloogiline, kultuuriline ja rahvusliku identiteedi sündmus, mille tähendus ulatub kaugele üle Kirikla küla piiride.
Ajalooline taust: miks Eestil oli puudu mungaklooster?
Õigeusu traditsioonis on kloostril kiriku elus asendamatu koht. Ometi oli EAÕK aastakümneid ilma toimiva mungakloostrietita. Nõukogude perioodil likvideeriti kloostrielu Eesti territooriumil peaaegu täielikult. Ajaloolised EAÕK kloostreid – nagu Petseri klooster – jäid pärast sõda väljapoole Eesti Vabariigi piire või läksid teise jurisdiktsiooni alla. Kuremäe Pühtitsa nunnaklooster jäi Moskva Patriarhaadi alla, Tallinna Miikael-Niguliste kloostrikirik on vaid ajalooline mälestis.
Eesti taasiseseisvumisjärgsed aastad tõid küll lootuse kloostrielu taastamiseks – kaaluti mungakloostri rajamist Võrumaale Plaanile, kuid suured kulud takistasid. EAÕK metropoliit Stefanus on pikka aega soovinud kloostrielu Eestis taasluua. 2009. aastal rajati Saaremaal Püha Eelkäija skiita, mis aastate jooksul arenes Reomäe kloostri pärisosaks, praeguseks toimib seal Aulise Eelkäija Ristija Johannese ja Apostel Andrease Püha Klooster Reomäel, kus elavad nunn õde Porfyria ja kuuletuja õde Maria ning peagi lisandub neile veel üks kuuletuja. Nüüd on täitunud teine osa unistusest: Eestil on taas tegutsev mungaklooster.
Kirikla klooster: rajamine, asukoht ja heakskiit
Kloostri ametlik nimetus on Püha Mäeisade klooster. See asub Kirikla külas, Saue vallas, Harju maakonnas – Hageri lähedal, Tallinnast ligikaudu 30 kilomeetri kaugusel maanteed mööda. EAÕK täiskogu andis uuele kloosterile heakskiidu novembris 2025.
Kloostri rajamise algmõte pärineb EAÕK arhondilt Urmas Sõõrumaalt – silmapaistvalt eestlasest äritegelaselt ja spordijuhilt, kelle pere juured on sealt piirkonnast. Tema initsiatiiv ja toetus lõid aluse kloostri materiaalsele rajamisele. Praegu hõlmab kloostriala seitsme hektari suuruse maatüki ning seal asub neli kelliat (mungakongi). Kloostri pere elab hetkel tavalises maamajas. Tulevikus on kavas külalistemajakompleksi ehitamine. Jumalateenistused on kõigile avatud, kuid ööbimise võimalus on praegu vaid meestele, kes on huvitatud kloostrieluga lähemalt tutvumisest.
Kaks munka, kes on rajanud vaimuliku aluse
Piiskop Damaskinos (Olkinuora) – Haapsalu piiskop
Kloostri vaimulik isa on Haapsalu piiskop Damaskinos, kes on ühtlasi mõlema EAÕK kloostri – nii Kirikla kui ka Reomäe – vaimulik isa. Piiskop Damaskinos on sündinud 1985. aastal Soomes ning pühitseti piiskopiks 12. jaanuaril 2025 Pärnu Issanda Muutmise katedraalis. Piiskoplikus liturgias osalesid Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus, Pärnu ja Saare piiskop Aleksander ning Rootsi ja kogu Skandinaavia metropoliit Cleopas, samuti kloostriülemad, piiskopid ja preestrid Eestist, Soomest, Kreekast ja mujalt maailmast.
Piiskop Damaskinos on erandliku elulooraga vaimulik: ta valdab kümmet keelt (sh eesti ja vene keelt) ning loeb kuues klassikalises keeles. Ta on lõpetanud teoloogia, filosoofia ja muusikateaduse magistrikraadiga ning kaitsnud teoloogiadoktori kraadi. Alates 2015. aastast on ta Ida-Soome Ülikooli süstemaatilise teoloogia ja patristika lektor. Ta pühitseti mungaks 2016. aastal Athose mäe Ksenofontese kloostris, kus ta pühitseti ka preestriks 2018. aastal ning kus ta veetis aastaid askeesi ja palve elus – see kogemus on kujundanud tema teoloogilise nägemuse ja kloostriarusaama.
Isa Paisios – esimene eestlasest Kirikla munk
Teine Kirikla kloostri elanik on eestlasest munk isa Paisios, kes pühitseti mungaks 21. septembril 2025. Isa Paisios on sümboliliselt oluline: tegemist on kohaliku, eestikeelse mungaga, kelle kutsumus toob kaasa Athose vaimuliku pärandi otsese juurutamise eesti keele ja kultuuri pinnasesse. See on oluline EAÕK identiteedi jaoks, mis seob universaalset kreekakatoliku õigeusu traditsiooni eesti rahvuskiriku olemusega.
Teoloogilised alused: Athose traditsioon ja hesühhasmi pärand
Kirikla klooster on rajatud Athose mäe traditsiooni järgi. See on teoloogiliselt kaalukas valik: Püha Mägi (Hagion Oros) Kreekas on olnud idakiriku kloostrielu tsiviilisatsiooni tuum rohkem kui tuhat aastat. Athose traditsioon tähendab hesühhasmi – vaikuse, sisemise palve ja Jumala valguse otsingute erilist vaimulikku teed, mis on saanud klassikaliseks väljenduse 14. sajandil Püha Gregorios Palamase õpetuses. Mungad ei lahku maailmast põlgusest, vaid et teenida maailma sügavamalt – palve, liturgia ja vaimuliku kaasamõtlemise kaudu.
Athose traditsioon tunneb patristilise kirjanduse – vanade kirikuisade pärimuse – erakordset austust. Vaimuliku elu aluseks on nn Filokalia (kreeka: “armastus ilusasse”) – kogumik õigeusu müstilist kirjandust 4.–15. sajandist, mis käsitleb palve meetodeid, kirgedest vabanemist ja theosis’t ehk jumalasarnaseks saamist. See on kloostrielu selgroog.
Pühadelt isadelt: kloostrielu teoloogiline sisu
Kloostrielu mõistmiseks on vajalik patroloogiline kontekst – see tähendab kirikuisade õpetuste tundmist. Järgnevad mõned kesksed teoloogilised kontseptsioonid ja nende klassikalised allikad:
1. Theosis – jumalasarnaseks saamine
Õigeusu teoloogia süda on theosis – õpetus, et inimene on kutsutud saama Jumala armust osanikuks. See ei ole metafoor, vaid reaalne vaimuliku kasvu protsess, mida kloostrites kõige intensiivsemalt elades ellu viiakse. Aleksandria Athanasius on sõnastanud selle klassikalise lausega: “Jumal sai inimeseks, et inimene saaks Jumalaks.” (“Αὐτὸς γὰρ ἐνηνθρώπησεν, ἵνα ἡμεῖς θεοποιηθῶμεν.” – De incarnatione, §54). Kloostrielu on theosis’e kõige täielikum praktiline kool.
2. Hesühhasmi – südamesse suunatud palve
Hesühhasmi on Athose mäe kõige iseloomulikum teoloogiline panus. Süda on palve elava kese. Püha Johannes Klimakos, 6.–7. sajandi Siinai abt, kirjutab oma teoses “Paradiisi redel” (Klimax tou Paradeisou): “Hesühast on see, kes püüab kinnistada kehatu asja kehasse. Hesühast on see, kellel on kindel ja muutumatu elukoht Jumalas.” See kirjeldab täpselt seda, mida Kirikla kloostris harrastatakse: vaikust, mis ei ole tühjus, vaid kõige täisem olemine.
3. Praxis ja theoria – tegevus ja vaatlemine
Pontose Evagrios (345–399) tõi kloostriteoloogiasse eristuse praxis’e (askeetilise harjutuse, mis puhastab kirgedest) ja theoria’de (Jumala puhtaks nägemise) vahel. Tema järgi algab vaimuliku tee põhikirgedest – himust, vihast ja uhkusest – vabanemine, mistõttu seisab munk igapäevaselt vastamisi oma sisemise maailmaga. See on tee, mis nõuab aastaid, mitte nädalaid.
4. Ora et labora – palve ja töö
Idakiriku kloostrielus tugineb kogu päevakord Isa Basileios Suure (329–379) reeglitele – nn basileiose monahhikonile. Vastavalt sellele on kloostrielu kord kolmekordne: liturgia (jumalateenistus), palve (sh hesühhastilik Jeesuse palve: “Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, halasta minu, patuse peale”) ja töö. Basileios kirjutab: “Töö distsiplineerib keha; palve juhib hinge; ühine elu harjutab armastust.” (Asketica, PG 31). Kirikla kloostri nelja kelliaga argipäev vastab täpselt sellele struktureeritud pühitsusele.
5. Kloostrid kui “kiriku kopsud” – piiskop Damaskinose teoloogiline vaade
Piiskop Damaskinos on sõnastanud kloostrite rolli tänapäevases kirikus ilmeka metafooriga: “Kloostrid on kiriku kopsud, alati inspireerimas ja aitamas ilmikuid.” Mungad ja nunnad elavad kiriku eest palvetades elu, mida kõik ei suuda, kuid millest kõik saavad toitu. Ilmikud omakorda toetavad kloostrit – materiaalselt ja vaimselt. See on sümbioosi teoloogia, mille juured ulatuvad tagasi varakristliku kiriku communitase kontseptsiooni.
Kirikla kloostri väärtus EAÕK-le
Kirikliku ja kanooniline mõõtme: EAÕK on Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi autonoomne kirik. Idakiriku traditsioonide järgi on kloostreid peetud vaimuliku eliidi kooliks – siit tulevad piiskopid, teoloogid ja vaimulikud juhid. Kirikla kloostri olemasolu tugevdab EAÕK kanoonilist ja vaimuliku identiteedi alust, luues orgaanilise sideme Konstantinoopoli ning Athose traditsiooniga.
Teoloogilise hariduse mõõde: Piiskop Damaskinose akadeemiline taust – patristika lektorina Ida-Soome Ülikoolis – annab kloostri vaimulikule tegevusele tugeva intellektuaalse dimensiooni. See tähendab, et Kirikla klooster on potentsiaalselt mitte ainult palvekoht, vaid ka teoloogilise ja patristilise uurimise ning vaimuliku kasvatuse tsentrum.
Misjoni mõõde: Klooster on kõigile avatud jumalateenistusteks. See tähendab, et ka mitteõigeusklikud inimesed – luteri, katoliku või mitteusulistest perekondadest pärit tallinlased ja harjulased – saavad tulla kloostri liturgiasid külastama ning kogema idakiriku traditsiooni. See on vaikne, kuid tõhus misjonäärlik tähelepanupakkumine.
Väärtus Eesti Vabariigile ja Tallinnale
Kultuuripärand ja usuline mitmekesisus: Eesti on põhiseaduslikult ilmalik riik, kuid vabariigi rikkaim kultuuripärand on seotud nii luterluse kui ka õigeusuga. EAÕK on tunnustatud usuühing, mille juured ulatuvad 1920. aastate Eesti iseseisvusajasse. Uus mungaklooster Tallinna lähedal tugevdab Eesti usulise ja kultuurilise mosaiikapilti – see on elavas kristlikus kloostris säilinud idakiriku traditsioon Põhja-Euroopa südames.
Vaimne turism ja piirkondlik areng: Kloostrid on Euroopas olnud ajalooliselt olulised pühakäigupaigad ja kultuuriturismipunktid. Piirkondlikus arengus mängib Kirikla klooster tulevikus potentsiaalselt olulist rolli: see meelitab ligi palverändureid, huvilisi ja otsijaid nii Tallinnast kui ka välismaalt. Saue valla ja laiema Harju maakonna piirkond saab vaimuliku kultuuri eripunkti.
Rahvusvaheline dimensioon: Piiskop Damaskinose isik ise on rahvusvaheline sild. Soomlasena, kes räägib kümmet keelt ja on seotud nii Athose mäe kreeka kloostritraditsiooni kui ka Ida-Soome Ülikooli akadeemilise maailmaga, kannab ta Kirikla kloostrisse oikumeenilist ja euroopalikku mõõdet. Eesti klooster ei ole ääremaanähtus – see on osa elavas õigeusu kildiehituste võrgustikust Konstantinoopoli jurisdiktsiooni all.
Kogukonnaelu ja sotsiaalne väärtus: Kloostrid on ajalooliselt kujunenud kogukonnakeskusteks, kus on pakutud haridust, majutust, hoolekandeteenuseid ja vaimuliku juhendamise võimalust. Kirikla kloostri praegune tagasihoidlik algus – neli kelliat ja kaks munka – kannab endas arengupotentsiaali tuleviku külalistemajaks, taandumispaigaks ja kogudusklasside korraldamise kohaks.
Tulevikuvaade: kaks munka kuue asemel
Praegu elab Kirikla kloostris kaks munka. Klooster on alles oma algstaadiumis – tavalises maamajas, nelja kelliaga. Kuid traditsiooniliselt kasvavad kloostrid aeglaselt: mungaelu ei ole karjäär, mida valitakse impulsi põhjal, vaid pikaajaline kutsumus, mida katsetatakse kuuletuse (novitsiaadi) perioodil.
EAÕK ootab, et kloostri pere kasvab. Kuuletujate lisandumine nõuab huvilisi mehi, kes on valmis jätma ilmaliku elu ja pühenduma mungaelule Athose traditsiooni järgi. Klooster ei võta praegu vastu üleöö külalisi, välja arvatud need mehed, kes on kloostrielust tõsiselt huvitatud – see on kaitsekord, mis tagab kloostrikorra ja vaikuse säilimise.
Piiskop Damaskinose ja isa Paisiose eeskuju on oluline ka laiemalt: nad näitavad, et õigeusu kloostri- elu on elujõuline ka 21. sajandi Eestis, Tallinna läheduses, ning et Konstantinoopoli suure traditsiooni seemned leivad sobiva põhja ka Põhja-Euroopa hingasel maastikul.
Kokkuvõte: vaikne revolutsioon Harju maastikul
Kirikla küla Püha Mäeisade klooster on palju rohkem kui kaks munka ja neli mungakongi. See on EAÕK vaimuliku küpsuse märk, mis tõstab kiriku tugevamalt selle juurtesse – idakiriku hesühhasmi, Athose traditsiooni ja patristilise teoloogia pinnasesse. See on kingitus Tallinna piirkonnale, Eesti Vabariigile ning kõigile neile inimestele, kes otsivad vaikusest ja palvest elavat alternatiivi meie kiirendava aja mürale.
Püha Johannes Klimakos on kirjutanud: “Valguse allikas on palve; palve allikas on vaikus; vaikuse allikas on eraldumine maailmast.” Kirikla külas, pooletunnise sõidu kaugusel Tallinnast, süütasid piiskop Damaskinos ja isa Paisios selle valguse uuesti – Eesti mullale, eesti keeles, aga ülemaailmse vaimuliku traditsiooni kandjatena.
Allikad ja viited: Ajaleht Eesti Kirik (18.02.2026, Kätlin Liimets); EAÕK ametlik koduleht eoc.ee; Reomäe kloostri koduleht reomaeklooster.ee; ERR uudised (12.01.2025); Postimees (12.12.2024); Vikipeedia – “Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik”, “Püha Eelkäija skiita”; Kirikuisade allikad: Athanasius Aleksandriast – De incarnatione §54; Johannes Klimakos – Klimax tou Paradeisou; Basileios Suur – Asketica (PG 31); Evagrios Pontosest – Praktikos.
Martinus Vaicarius’s mission is to:
- Provide spiritual support and guidance to people seeking peace and hope
- Create prayer texts that bring God’s peace to hearts suffering under fear and anxiety
- Promote deep understanding of the power of the
- God of Sabaoth and the protection of the heavenly hosts
- Help people enter the spiritual sphere where God’s peace reigns over all
Europe Heaven Invest 2072 Gold OÜ
- Püha Mäeisade Klooster Kiriklas: Atlase elav vaimulik pärl Tallinna väraval - 22. veebr. 2026
- Õigeusk ja Vabakristlus: Erinevused, Ühised Jooned ja Dialoog - 21. veebr. 2026
- Miks on Õigeusu Kirikus Nii Palju Pühasid? Õigeusu Kiriku tee pühaduseni — süvauurimus - 20. veebr. 2026
