Kuidas paastuda nagu varakristlased: Õigeuslik Paastu Juhend Algajatele
Oigeusu kristlik paast on uks vanimaid ja sügavamaid vaimse elu praktikaid, mis ulatub tagasi varakristlikku ajastusse. Kusimus, kuidas paastuda kristlikult, on aktuaalne nii usklikele, kes alles alustavad, kui ka neile, kes soovivad oma vaimuelu süvendada. See juhend aitab mõistda Oigeusu paastu vaimu, ajalugu ning praktilist korraldust — eelkoige Suurt Paastu, kuid ka muid aasta jooksul toimuvaid paastuaegu.
1. Paastu ajaloolised juured: Vanast Testamendist tanapäevani
Orthodox Christian fasting — õigeuslik paast — ei ole inimeste leiutis ega kiriklik kokkulepe, vaid jumalikult kinnitatud tava, mille juured ulatuvad Vana Testamendi aegadesse. Juba Iisraeli rahvas paastus enne suuri puhi, katastroofi ajal ja meeleparanduse margina Jumala ees. Paast kaasnes alati erilise palvega ning andis sellele vaimse raskuse ja tõsiduse.
Uues Testamendis kinnitab Kristus ise paastu tähtsuse. Matteuse evangeeliumis ütleb Ta: „Kui sa paastud…“ — mitte „kui sa tahad paastuda“, vaid eeldades, et paast on iga usklikuks oleva inimese loomulik elu osa. Enne oma avaliku teenistuse algust paastus Jeesus Kristus nelikümmend oopaeva korbes (Mt 4:1–11). See on mudel, millest Suur Paast oma kestuse saab.
„Paast ei ole vaid toidust hoidumine — see on kirest vabanemine, mis seob hinge ja vabastab ta Jumala poole.“ — Puha Basilius Suur
Varased kristlased sailitasid ja arendasid paastu traditsiooni edasi. Juba esimesest või teisest sajandist pärit dokument Didache („Kaheteistkümne apostli õpetus“) kasib kristlastel paastuda kolmapäeviti ja reedeti — see tava on Oigeusu Kirik muutumatult sailinud tänaseni. Kõrbeisad (4. sajandi kristlikud askeedid) suvendasid paastu vaimset moode veelgi, nähes selles teed kirgede ületamiseks ja ligiduse saavutamiseks Jumala suhtes.
Erinevalt paljudest laanekristlikest traditsioonidest, mis on sajandite jooksul paastu nõudeid oluliselt leevendanud, on Oigeusu Kirik sailinud algse ranguse — mitte karistusena, vaid pääseteena vaimulikule küpsusele.
2. Mida tahendab Oigeusu paast tegelikult?
Õigeusu Kristlik paast pole üksnes toitumisreeglistik. See on kogu inimese — keha, hinge ja vaimu — suunamine Jumala poole. Paast hõlmab kolme omavahel lahutamatult seotud elementi:
- Toidust hoidumine — loomsete toodete, liha, munade, piimatoodete, kala ja sageli ka oli ning veini vältimine kindlatel perioodidel.
- Palve intensiivistamine — paastu ajal kasvab kiriku jumalateenistuslik elu, kodus palvetamine saab tihedamaks ja sügavamaks.
- Halastustegude tegemine — paast ilma armastuse valjendamiseta vaeste vastu on pool-paast. Puha Johannes Kullasuu meenutab, et saastatud raha peaks minema abivajavatele.
Oluline on mõista, et paastumine ei ole kannatamine pärast kannatamise. Kirikuisad rõhutavad korduvalt: eesmark pole füüsiline valu, vaid vabadus — vabadus toidu ja teiste kirgede ülevõimust. Kui soomine kontrollib meid, siis paast aitab meil taastada enda üle valitsemise. See on esimene samm laiemal võitlusel kirgede vastu — uhkuse, viha, ahnuse, laiskuse vastu.
3. Neli suurt paastuaega aastas
Erinevalt levinud arvamusest, et paast tahendab vaid Suurt Paastu, tunneb Oigeusu Kirik nelja pikemat paastuaega ning lisaks sellele iganädalasi paastupäevi. Arvestatakse, et taises mahus järgides paastutakse aastas 180–200 päeva.
Suur Paast — Great Lent (7 nädalat + Püha Nädal)
Suur Paast on Õigeusu aasta kõige olulisem ja rangeim paastuaeg. See algab Puhta Esmaspäevaga — seitse nädalat enne ülestõusmispüha — ning lõpeb Suure Laupäeva paastujumalateenistusega. Kokku on see 48 päeva (koos Puha Naadalaga). Suur Paast on vaimse ettevalmistuse aeg Kristuse surma ja ülestatousmise sündmuse jaoks. Kirik kutsub usklikke suurendama palvet, osalema jumalateenistustel, tegema pihtimust ning harjutama armastustegusid.
Jõulupaast (15. november – 24. detsember, 40 päeva)
Neljakümnepäevane paast enne Issanda Sundimise puha. Nõudmiste poolest leebem kui Suur Paast — paljudel päevadel on kala lubatud. Suvenedes laheneb rangemaks viimase nadala jooksul, kuni jõuluoote range paastuni.
Apostlite paast (juuni – 29. juuni, kestus varieerub)
Algab esmaspäeval parast Kõikide Pühade püha ning lõpeb apostlite Peetruse ja Pauluse mälestuspäeval 29. juunil. Kestus varieerub sõltuvalt ülestõusmispüha kuupaevist — mõnel aastal vaid mõni nädal, teisel kuni kuus nädalat.
Uinumispaast (1.–14. august)
Kahenädalane paast Jumalaema Uinumise puha (15. august) eel. Ranguse poolest lähedane Suurele Paastule. Sügav liturgiline periood, mis on pühendatud Jumalaema austamisele ja eestpalvele.
4. Iganädalane paast: kolmapäev ja reede
Lisaks pikematele paastuaegadele paastuvad Õigeusus usklikud üldjuhul igal kolmapäeval ja reedel kogu aasta vältel, välja arvatud paastuvabadel nädalatel (nt ülestõusmispüha nädal, nelipüha nädal ja jõulupühal).
Kolmapäev meenutab Kristuse reetmist Juudase poolt.
Reede on pühendatud Kristuse ristiloomise ja surma mälestusele.
See iganädalane rütm on uks püsivaimaid ühendusi varakristliku kirikuga — Didaché märgib sama tava juba 1.–2. sajandist. Algajale on soovitatav alustada just nende kahe päevaga.
5. Praktilised paastu reeglid: millest hoidutakse?
Õigeusklik paast tahendab ennekoire loomsete toodete ja linnuproduktsidest hoidumist. Toidud jagunevad lubatuteks ja keelatuteks sõltuvalt paastuperioodist ja päevast. Üldreeglina kehtib rangemal paastuajal, eriti Suurel Paastul:
- Keelatud: liha, linnuliha, munad, piimatooted (piim, juust, või, hapukoor)
- Kala: lubatud vaid mõnel pühal (nt Palmilaupäeval ja Kuulutamise pühal)
- Oli ja vein: lubatud nädalavahetustel ning mõnel puhapäeval
- Lubatud: köögiviljad, puuviljad, leib, kaunviljad, pähklid, mereannid (v.a selgroogse kala)
Kergematel paastuperioodidel (Jõulupaast, Apostlite paast) on kala teisipäeviti ja neljapäeviti sageli lubatud ning reeglid on üldiselt leebemad. Kirik ei nõua paastu reeglite legaalset järgimist — pühal Johannes Kullasuu hoiatab, et ka paast võib muutuda kireks, kui sellest saab omaette eesmark.
6. Oigeuslik paast algajale: kust alustada?
Paastu alustamine nõuab mõistlikkust ja vaimset juhendamist. Puha isa (preester) nõuanne on paastureeglite kohandamisel asendamatu — iga inimese tervis, elukutse ja elutingimused on erinevad. Kirikuisad ütlevad: „Leebe reegel, mida hoitakse, on parem kui range reegel, mis peagi hüljatakse.“
- Alusta lihtsalt — proovi esmalt paastuda reedeti, hoides lihast ja piimatoodetest.
- Lisa palve — paast ilma palveta on dieet. Iga paastu päev peaks sisaldama lisaaega palveks.
- Pöördu preestri poole — küsi oma vaimulikult isiklikku paastureeglit.
- Suurenda järk-järgult — ara proovi esimesel aastal tervet kloostrireeglit taita.
- Pöördu ka oma südame poole — paastumine koos meeleparandusega tahendab ka kirgede vastu võitlemist, mitte ainult toidu kontrolli.
Erilist tähelepanu vajab Suur Paast. See on aeg, mil Kirik kutsub usklikke sagedamini jumalateenistustele, rohkem lugema Puhakiri, pihtima ja vastu votma Kristuse Puhasid Saladusi. Paast ilma euharistilise eluta on nagu harjutamine ilma võistluseta.
7. Erandid ja tervisekaalutlused
Õigeusk ei paastu oma tervise kahjuks. Haigete, rasedate, imetavate emade, laste, eakate ja füüsiliselt raskelt töötavate inimeste paastu kohandatakse vastavalt vajadusele. Samuti on teise inimese külalislahkust vastu võttes lubatud loobuda demonstratiivsest paastust — armastuse seadus on kõrgem toitumisreeglitest.
8. Paast ei ole kurbus — see on roomu!
Lõpetuseks uks kõige olulisem mõte: Õigeuslik paast ei ole kurb ega masendav. Kirikuisad rõhutavad, et paast on valmistumise room — nagu peigmehe ootamine, nagu atleet, kes treenib suure võistluse eel. Paast lõpeb alati pidupaevaega: Suur Paast Ülestõusmispühal, Jõulupaast Kristuse Sundimise valgusega.
„Meie paast tahendab mitte ainult toidu ärajätmist — see on patu ärajätmine, kurjast keele loikamist, viha taltsutamist, himude vaigistamist, laimu lõpetamist, valetamise korvalejaetamist.“ — Puha Basilius Suur
Õigeusu Kristlik Paast on kutse terveks eluks — keha ja vaimu, palve ja armastuse, meeleparanduse ja roomu täiuslikuks harmooniaks. See on tee, mis viib varakristlike koguduste elurütmi juurde, kus usk oli mitte ainult sõnum, vaid eluviis — rütmitud paastu ja peoga, palve ja tooga, nägematu ja nähtava maailma vahel.
Martinus Vaicarius’s mission is to:
- Provide spiritual support and guidance to people seeking peace and hope
- Create prayer texts that bring God’s peace to hearts suffering under fear and anxiety
- Promote deep understanding of the power of the
- God of Sabaoth and the protection of the heavenly hosts
- Help people enter the spiritual sphere where God’s peace reigns over all
Europe Heaven Invest 2072 Gold OÜ
