Kuidas minna õigeusu kirikusse? Kõik, mida pead teadma enne esimest korda
Süvaartikkel koos kreekakeelsete mõistete ja tõlgetega
Astud esimest korda õigeusu kiriku ukse taha. Siseruumi täidavad viiruki suits, kullaga värvitud ikoonide sära ja koor, mis laulab keeles, mida sa pole varem kuulnud. Natuke pühalik, natuke võõras – aga sa pole siin eksinud. Sind on oodatud. Küsimus on: kuidas käituda, mida tähendavad need kreekakeelsed sõnad ja mis tegelikult toimub? See süvaartikkel vastab kõigile neile küsimustele põhjalikult ja ausalt.
I. Orthodoxia – mis on õigeusk?
Sõna “Orthodoxia” tuleb kreeka keelest: Ὀρθοδοξία. See koosneb kahest sõnast: orthos (ὀρθός) – “sirge, õige” – ja doxa (δόξα), mis tähendab samaaegselt nii “arvamust” kui “austust” ning “ülistust”. Seega on õigeusk sõna otseses mõttes nii “õige usk” kui “õige austamine” – ja see topelttähendus pole juhuslik. Idakiriku jaoks on usk ja Jumala austamine lahutamatud.
Õigeusk on koos katoliikluse ja protestantismiga üks kristluse kolmest põhivoolust. Õigeusklikud peavad oma kirikut kristluse kõige algupärasemaks kujuks, mis on muutumatul kujul säilitanud apostlite poolt edasi antud ilmutuse ning mida on sõnastanud seitse esimest oikumeenilist kirikukogu aastatel 325–787.
Maailmas on üle 300 miljoni õigeusulise. Eestis tegutseb kaks peamist kogudust: Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAOK), mis on Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi alluvuses, ning Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEOK). Arvuliselt on Eestis õigeusklikke rohkem kui ühegi teise konfessiooni liikmeid.
Teadmiseks: Erinevalt Rooma-Katoliku Kirikust puudub õigeusu kirikutel ühine keskus. Maailmas on 15 autokefaalset (iseseisvat) kirikut, mis on ühendatud ühise usu kaudu. Selle struktuuri nimetus on kreeka keeles Ἰσονομία (Isonomia) – “võrdsuse seadus”.
II. Theosis – miks õigeusulised kirikus käivad?
Enne riietust ja kombetikku on oluline mõista õigeusu teoloogia keskset mõistet – Theosis (kreeka keeles Θέωσις). See tähendab jumalikustamist: inimhinge ühinemist Jumalaga. Püha Athanasiose kuulus lause 4. sajandist kõlab: “Jumala Poeg sai inimeseks, et meie saaksime jumalaks.” See ei ole filosoofiline hüperbool, vaid õigeusu teoloogia tuum.
Theosis ei ole reserveeritud üksnes munkadele või pühakutele – see on iga uskiku tee. Jumalateenistus (Liturgia), sakramendid, paast ja palve on vahendid, mis viivad inimese sammhaaval Jumala lähedusse. Seetõttu pole jumalateenistus mitte kohus ega harjumus, vaid elavast osalusest kulgev teekond.
Hamartia (Ἁμαρτία) on kreeka keeles “patt” – sõna-sõnalt “märgist möödalaskmine”, nagu noolega. Õigeusu arusaam patust ei ole pelgalt seaduse eiramine, vaid igavese sihi – Jumalaga ühinemise – kaotamine. Seetõttu on piht (meeleparanduse sakrament) õigeusu kirikus vaimse elu loomulik osa, mitte erisündmus.
Theia Leitourgia – Jumalik Liturgia
Peamine jumalateenistus kannab nime Θεία Λειτουργία (Theia Leitourgia) – Jumalik Liturgia. Sõnast leitourgia (rahvateenistus) on tuletatud ingliskeelne liturgy. See on kogu koguduse ühine toiming, mitte üksnes preestri akt. Liturgia kestab 1,5–2 tundi ja koosneb kahest suurest osast:
- Katehhumeenide liturgia (Leitourgia ton Katechoumenon): Pühakirja lugemine ja jutlus. Ajalooliselt võisid siin viibida ka ristimata väliskülalised.
- Usklike liturgia (Leitourgia ton Pistimon): Euharistia ehk armulaud – pühitsetud liikmetele.
Kogu teenistus on lauldud – mitte pelgalt loetud. Koorid laulavad psalme, hümne ja vastuseid. Sel on oluline teoloogiline tähendus: laul on palve kahekordistatud vorm – nagu ütles püha Augustinus: “Kes laulab, palvetab kaks korda.”
III. Ikonostasion – kiriku ruum ja selle keelkond
Esimene asi, mis kirikusse sisenedes silma torkab, on suur ikoonidega sein – ikonostaas. Kreeka keeles Ikonostasion (Εἰκονοστάσιον): eikon (εἰκών) – “kujutis, ikoon” + stasis (στάσις) – “seiskoht, positsioon”. Ikonostaas pole sein, mis eraldab – see on aken, mis ühendab maailma taevase reaalsusega.
Kolm ruumilist tsooni
- Narthex (Νάρθηξ) – eeskoda. Kiriku sissepääs, kus ajalooliselt seisid ristimata katehhumeenid ja meeleparandajad. Siin süüdatakse küünlaid ja valmistutakse palveks.
- Naos (Ναός) – pühakoda ehk laiv. Usklike ruum, kus kogudus seisab ja palvetab teenistuse ajal.
- Hagion Bema (Ἅγιον Βῆμα) – altariosa. Asub ikonostaasi taga, kus toimub Euharistia pühitsemine. Siseneda võivad vaid vaimulikud.
Ikonostaasil asuvad Kuninglikud Väravad (Basilike Pyle – Βασιλικὴ Πύλη), mille kaudu liiguvad liturgia ajal Evangeelium ja armulaud. Ikonostaasi hierarhia: allosas kohalikud pühakud ja pühad, ülaosas apostlid ja prohvetid, kõrgeimal Kristus Pantokraator (Kõikvalitseja).
Teoloogiline märkus: Ikoon (eikon – εἰκών) pole maal ega kuju – see on theologia in coloribus (teoloogia värvides). Õigeusklik ei kummarda ikooni ennast, vaid Jumalat ja pühakut, keda ikoon kujutab. Ikoon on “igavikuaken” taevasse.
IV. Praktiline juhend: enne kirikusse sisenemist
Riietus – miks see loeb?
Riietus väljendab austust püha ruumi vastu. See pole range riietuskood, kuid põhireeglid kehtivad üle Euroopa õigeusu kirikutes.
Naistele:
- Pea katmine: pearätik, sall või mütsike – mõnedes kirikutes ja kloostrites on see nõutav traditsioon.
- Seelik või kleit vähemalt põlvepikkuselt. Pikk seelik on alati asjakohane.
- Jalad kaetud sukkade või sokkidega – paljajalu pole sobilik siseneda.
- Vältida tuleb läbipaistvaid ja sügava kaelusega rõivaid.
Meestele:
- Pikad püksid – lühikesed on sobimatud.
- Kübarad ja mütsid võetakse kirikusse sisenedes peast.
- Särgid ja pluusid – toretsevad motiivid soovitavalt vältida.
Saabumine ja eeskoja kombed
Saabu 10–15 minutit enne teenistuse algust. Eeskojas – Narthexis – on vaikne aeg küünlaid osta ja süüdata. Kirikusse sisenedes on traditsiooniks teha ristimärk.
Õigeusulised teevad ristimärki kolme sõrmega (pöial, nimetissõrm ja kesksõrm kokku panduna – Kolmainu Jumala sümbolina). Liikumine: laup – rind – parem õlg – vasak õlg. Erinevalt läänekirikust liigutakse paremalt vasakule. Kui sa pole õigeusklik, pole ristimärgi tegemine kohustuslik.
V. Teenistuse kulg – samm-sammult
Küünlad – palve materiaalne märk
Küünlad ostetakse eeskojas. Nende süütamine on palve materiaalne vorm – valgus sümboliseerib Kristust kui “Maailma Valgust” (to phos tou kosmou – τὸ φῶς τοῦ κόσμου).
- Elavate tervise eest: pühakute ikoonide ette.
- Lahkunute mälestamiseks: krutsifiksi ette nelinurksele küünlaalusele – kanunile.
- Üldiseks tänuks: templi peapühaku ikooni ette.
Kui küünal ei mahu, ära kustuta teisi. Anna kirikuteenrile – ta asetab selle sobivale ajale. Küünal on “ohvriand Jumalale vastu võetud”, isegi kui see kustutatakse enne täielikku põlemist.
Ikoonide kummardumine ja Analogion
Kiriku keskel asuvas lugemispuldis – Analogion (Ἀνάλογιον) – on templi- või päeva ikoon. Lähene, tee ristimärk, kummardu kaks korda sügavalt, suudle ikooni ning kummardu kolmandat korda. Külalisena piisab aukartlikust peatumisest ja kergelt kummardamisest.
Suitsutamine – Thymiama
Teenistuse jooksul suitsutab preester kiriku erinevaid osi, kasutades suitsutit, milles põleb Thymiama (Θυμίαμα) – viiruk. Psalmis 141:2 seisab: “Mu palve olgu kui suitsutusohver Sinu ees.” Kui preester sinu poole suitsutab, kummardu kergelt – ristimärki sellel hetkel ei tehta.
Trisagion – “Püha Jumal”
Üheks liturgia korduvaks elemendiks on Trisagion (Τρισάγιον) – “Kolmaine Püha”. See hümn tunnustab Jumala pühadust kolmekordse hüüdega: “Püha Jumal, Püha Vägevus, Püha Surematust – halasta meie peale.” Seda lauldakse tihti liturgia ajal ja see on üks vanimaid kristlikke hümne.
Euharistia ja Prosphora
Euharistia (Εὐχαριστία) tähendab kreeka keeles “tänuandmist”. Armulaud on kiriku süda – sakrament, milles leib ja vein muutuvad Kristuse ihuks ja vereks. See on mõeldud üksnes ettevalmistunud õigeusklikele.
Ettevalmistuse alla kuulub: paast eelmisel päeval, õhtune palveteenistus ja piht (meeleparanduse sakrament). Külalised armulauda vastu ei võta – see pole solvav reegel, vaid sakramendi austamine.
Pärast liturgiat jagatakse kõigile osalejatele – ka külalistele – Prosphora (Πρόσφορον) – pühitsetud leib. See on ühtsuse ja armastuse märk. Kõik võivad seda vastu võtta.
VI. Theotokos – Jumalaema roll liturgias
Theotokos (Θεοτόκος) on Neitsi Maarja kõige olulisem tiitel idakirikus. Kreeka keeles: Theos (Θεός) – “Jumal” + tokos (τόκος) – “sünnitamine, järglane”. Seega: “Jumala kandja” – see, kelle järglane on Jumal.
Tiitel kinnitati dogmana 431. aastal Efesose kirikukogul. Selle eesmärk oli tunnistada, et Jeesus Kristus on üks isik kahe loomusega – jumalik ja inimlik. Maarja sünnitas Jumala Poja – seega on ta Theotokos.
Liturgias on Jumalaemale pühendatud hümnid kesksed. Üks tuntumatest on Axion Estin (Ἄξιον ἐστίν – “On tõesti kohane”), mida lauldakse peaaegu igal teenistusel. Ikoonidel kujutatakse teda sageli koos lapsega: Meter Theou – “Jumala Ema”.
VII. Hesychasmos – vaikuspalve ja sisemise tee traditsioon
Hesychasmos (Ἡσυχασμός) tuleb kreeka sõnast hesychia (ἡσυχία) – “vaikus, rahu, meelerahu”. See on õigeusu müstika traditsioon, milles palve kaudu otsitakse Jumalaga vahetut kohtumist. Kõige tuntum hesühhasmi palve on nn Jeesuse palve: “Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, halasta minu peale, patuse.” Seda korratakse rütmiliselt, ühendades palve hingamisega.
Hesühhasmi praktika on eriti omane idakiriku munklusele – Athose mäele ja Eestis Pühtitsa kloostris. Kuid see pole üksnes munkade ala: iga usklik võib harjutada “südame palvet”, mida apostel Paulus käsib lakkamatult teha (1Ts 5:17).
VIII. Kirikuliikmeks saamise tee
Kui külastus tekitab soovi liituda, on järgmine samm Katechese (Κατήχηση) – katehheesikursus ehk usuõpetus. Eestikeelses koguduses kestavad need tavaliselt 2–3 kuud (8–10 kohtumist).
Liitumine ei eelda dogmade pähe teadmist – olulisem on siiras soov ja valmisolek. Preester vestleb kandidaadiga, et mõista tema motiive. Liitumine toimub ristimise ja salvimise sakramendi kaudu – pärast ristimist saab inimene pühaku nime ning hakkab armulauas osa võtma.
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kontaktid ja koguduste nimekiri: www.eoc.ee
IX. Kreekakeelsete mõistete sõnastik
Alljärgnev tabel koondab artiklis esinenud kreekakeelsed mõisted koos transliteratsioonide ja eestikeelsete seletustega. Kasulik abivahend enne esimest külastust.
|
Kreeka termin |
Transliteratsioon |
Eestikeelne seletus |
|---|---|---|
|
Ὀρθοδοξία |
Orthodoxia |
Õigeusk – õige austamine / õige usk |
|
Θεία Λειτουργία |
Theia Leitourgia |
Jumalik Liturgia – peamine jumalateenistus |
|
Εἰκονοστάσιον |
Ikonostasion |
Ikonostaas – ikoonide sein pühakoja ees |
|
Θεοτόκος |
Theotokos |
Jumalaema – Jumala kandja |
|
Θέωσις |
Theosis |
Jumalikustamine – ühinemine Jumalaga |
|
Ἁμαρτία |
Hamartia |
Patt – märgist möödalaskmine |
|
Νάρθηξ |
Narthex |
Eeskoda – kiriku eesruum |
|
Ναός |
Naos |
Pühakoda – usklike ruum |
|
Εὐχαριστία |
Euharistia |
Armulaud – tänuandmine |
|
Πρόσφορον |
Prosphora |
Pühitsetud leib – ohvriand, jagatakse kõigile |
|
Ἡσυχασμός |
Hesychasmos |
Hesühhasism – vaikuspalve, vaimne meelerahu |
|
Ἀνάλογιον |
Analogion |
Lugemispult – ikooni jaoks kiriku keskel |
|
Θυμίαμα |
Thymiama |
Viiruk – suitsutamisel kasutatav lõhn |
|
Λόγος |
Logos |
Sõna – Kristuse sümbol (Jh 1:1) |
|
Τρισάγιον |
Trisagion |
Kolmaine Püha – “Püha Jumal, Püha Vägevus, Püha Surematust” |
|
Αγιασμός |
Agiasmos |
Püha vesi – suurpühade õnnistatud vesi |
X. Kokkuvõte: “Elthe kai ide” – Tule ja vaata
“Elthe kai ide” (Ἐλθὲ καὶ ἴδε) – need kolm kreekakeelset sõna pärinevad Johannese Evangeeliumist (Jh 1:46) ja on õigeusu kiriku vaimu tihendus. Ärge kõhelge liiga kaua, ärge analüüsige liiga palju – tulge ja kogege ise.
Õigeusu kirikusse minek esimest korda nõuab vaid kolme asja: tagasihoidlikku riietust, aupaklikku meelt ja kannatlikku tähelepanu. Kogu muu tuleb aja ja kogemusega.
Jumalik Liturgia pole lihtsalt tseremoonia – see on, nagu idakristlikud usupedagoogid õpetavad, “piiripunkt ajaliku ja igaviku vahel”: teenistustel aeg seisab ja taevas avab end maa kohal. Sa pole pelgalt pealtvaataja. Sa oled oodatud osaleja – isegi enne, kui liikmeks saad.
“Theologos estin ho theomenos – Θεολόγος ἐστιν ὁ θεούμενος.” “Teoloog on see, kes Jumalat kogeb.” – Evagrios Pontikos (345–399)