Views: 6
Kes oli Jeesus Kristus?
Ajalooline ja piibliline tõendusmaterjal, mida iga inimene peaks teadma
Põhjalik uurimus ajaloolistest allikatest, piibellikust tunnistusest,
täidetud prohvetikuulutustest, ülesstõusmisest ja selle tähendusest tänaseks
─────────────────────────────
„Jeesus õpetas talle: Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei tule Isa juurde muidu kui minu kaudu.“ — Johannese 14:6
Kes oli Jeesus Kristus | Jeesuse ajalooline tõendusmaterjal | Jeesuse piibliline tõestus | Jeesuse Kristuse identiteet | Ülesstõusmise tõendusmaterjal
Sissejuhatus: Inimkonna ajaloo kõige tähtsam küsimus
Rohkem kui kaks tuhat aastat pärast sündimist väikeses linnas Rooma impeeriumile allunud Juudamaal jääb Naatsareti Jeesus ajaloo kõige enam käsitletud, enim kirjutatud ja mõjutusrikkaimaks isiksuseks. Tema nime mainitakse iga sekund palvetes, lauludes, jutlustes ja vestlustes igas maailmajagus. Üle kahe miljardi inimese — peaaegu kolmandik maailma elanikkonnast — peab end Jeesuse Kristuse jälgijaks.
Ometi kordub põhiline küsimus jätkuvalt: kes oli Jeesus Kristus? Kas ta oli tõeline ajalooline isik? Kas piiblikirjeldus on usaldusväärne? Mida räägivad tõendid — nii Piibli seest kui sealt väljast — tegelikult? Ja mida tähendavad tema elu, surm ning teatatud ülesstõusmine meie igapaistse jaoks isiklikult?
Käesolev artikkel on põhjalik, tõendustest lähtuv uurimus Jeesuse Kristuse kohta. Käsitletakse Rooma ja juudi ajalooallikaid, Uue Testamendi tunnistust, Vana Testamendi prohvetikuulutuste imepärast täitumist, ülesstõusmise tõendeid ning tema sõnumi igavest tähendust. Olgu lugeja aastakitõeline usklik, kes soovib oma usku süvendada, skeptik, kes kontrollib tõendeid, või siiras otsija, kes esitab ausaid küsimusi — see artikkel on teie jaoks.
„Tänaspäeval nõustuvad peaaegu kõik ajaloolased, nii kristlased kui mittekristlased, et Jeesus eksisteeris ning et evangeeliumid sisaldavad küllaga väärtuslikku tõendusmaterjali, mida tuleb kriitiliselt kaaluda.“ — Graham Stanton, Uue Testamendi teadlane, Cambridge’i ülikool
1. jagu: Ajalooline inimene — kas Jeesus oli tõeline?
Enne kui uurime, kellena Jeesus end pidas, tuleb kindlaks teha, kas ta üldse eksisteeris ajaloolise isikuna. Tänaspäeval on mõned väitnud, et Jeesus on müütiline leiutis — varajaste kristlaste välja mõeldud lugu, millel puudub ajalooline alus. Seda seisukohta, tuntud kui „Kristuse müüdi teooria“, ei esinda peaaegu ükski pädev vanaaja uurija.
Bart D. Ehrman — agnostiline Uue Testamendi teadlane, kes on traditsioonilise kristluse üks tuntumaid kriitikuid — kinnitab selgelt: „Ta eksisteeris kindlasti, nagu peaaegu iga pädev vanaaja teadlane, nii kristlane kui mittekristlane, nõustub.“
Teaduslik üksmeel ei põhine usul ega teoloogilisel eelistusel. See tugineb sõltumatute ajalooallikate — Rooma, juudi ja kristlike — kokkulangevusele, mis kinnitavad üheskoos esimese sajandi Juudamaal tegutsenud juudi õpetaja Naatsareti Jeesuse olemasolu, kelle lasi hukata Rooma kuberner Pontius Pilatus.
Mida ajalugu üksinda tõestab
Ilmalikest ajalooallikatest saame suure kindlusega tuvastada järgmised faktid:
• Jeesus eksisteeris tõelise inimesena esimese sajandi Rooma Palestiinas.
• Teda tunti õpetajana ja paljud pidasid teda erakordsete tegude sooritajaks.
• Ta kogus märkimisväärse hulga järgijaid nii juutide kui mittejuutide hulgast.
• Ta mõisteti surma ja löödi risti Rooma kuberneri Pontius Pilatuse käsul keiser Tiberiuse valitsemisajal (14–37 p.K.r.).
• Tema liikumine — mida kutsuti kristluseks tema tiitli „Kristus“ (heebrea sõna „Messias“ kreekakeelne vaste) järgi — jatkas kasvamist pärast tema surma ning levis kiiresti üle kogu Rooma impeeriumi.
• Kristlased kogunesid kummardama Jeesust „nagu jumalat“ — see on varajane viide tema jumaliku olemuse kohta esitatud teoloogilisele nõudele.
2. jagu: Mittekristlikud allikad — väline ajalooline tõendusmaterjal
Mõned kõige veenvamad tõendid Jeesuse Kristuse ajaloolise olemasolu kohta pärinevad mitte Piiblist, vaid Rooma ja juudi ajaloolastelt, kellel puudus teoloogiline ajend kristluse edendamiseks ning kes olid mõnel juhul selle suhtes koguni vaenulikud.
Tacitus — Rooma senaator ja ajaloolane (u 56–120 p.K.r.)
Tacitust peetakse üheks antiikaegse Rooma suurimaks ajaloolaseks. Oma põhitöös Annales (kirjutatud u 116 p.K.r.) kirjeldab ta tulekahju, mis hävitas suure osa Roomast aastal 64 p.K.r., ning keiser Nero katset süüdistada kristlasi. Ta kirjutab:
„Christus, kellelt see nimi pärineb, hukkus Tiberiuse valitsemisajal meie prokuraatorite ühe, Pontius Pilatuse, kätel; ning see kõige kahjulikum uskumus, hetkeks alla surutud, põrkus taas esile — mitte üksnes Juudamaal, kus see kurjus sai alguse, vaid ka Roomas…“
Peaaegu kõik teadlased peavad seda lõiku ehtsaks: Tacitusel puudus kaastunne kristlaste vastu ning tal polnud põhjust leiutada viidet, mis tunnistaks nende liikumise päritolu. Tema tekst kinnitab: (1) Jeesus eksisteeris, (2) teda kutsuti Christus’eks, (3) ta hukati Pontius Pilatuse määrusel ning (4) tema liikumine jatkas levimist pärast tema surma.
Flavius Josephus — juudi ajaloolane (37–100 p.K.r.)
Josephus oli esimese sajandi juudi ajaloolane, kes kirjutas põhjalikult juudi ajaloost ja poliitikast Rooma lugejaskonnale. Teoses Juudi antiiküsimused (kirjutatud u 93–94 p.K.r.) on kaks viidet Jeesusele.
20. räamatus viitab ta Jaakobule kui „Jeesuse — keda kutsutakse Kristuseks — vennale“. Seda lõiku peavad peaaegu kõik teadlased ehtsaks. 18. räamatus on pikem tekstilõik, tuntud kui Testimonium Flavianum, mis kirjeldab Jeesust tarkade mõistusega mehena, kes tegi harimatuid tegusid, kogus järgijaid, mõisteti Pilatuse poolt risti surma ning kelle järgijad jatkasid tegutsemist. Kuigi teadlased usuvad, et hilisemad kristlikud ümberkirjutajad on seda lõiku muutnud, valitseb üksmeel, et see sisaldab ehtsat ajalolist tuuma.
„Josephus oli juut, kes kirjutas Rooma lugejaskonnale. Tal polnud motiivi Jeesuse olemasolu moonutada. Kui mõni juudi kirjanik oleks kunagi võinud teada Jeesuse mitteolemasolust, oleks see olnud Josephus.“ — Biblical Archaeology Review
Plinius Noorem — Rooma kuberner (u 61–113 p.K.r.)
Umbes aastal 112 p.K.r. keiser Traianusele kirjutatud kirjas kirjeldab Bithoonia Rooma kuberner Plinius Noorem varajaste kristlaste tavasid, keda ta uuris. Ta märgib, et nad kogunesid enne koitu kindlal päeval ning „laulsid Kristusele hümne nagu jumalale“. See kiri kinnitab, et kristlased kummardasid Jeesust jumalikuna ning olid seda teinud juba pikka aega.
Suetonius — Rooma ajaloolane (u 69–122 p.K.r.)
Teoses Kaheteistkümne Caesari elud märgib Suetonius, et keiser Claudius (valitses 41–54 p.K.r.) ajas Roomast välja juudid, kes „tegid pidevalt rahutusi mingi Chrestus’e õhutamisel“. Paljud teadlased peavad „Chrestus’t“ nimekuju variandiks sõnast „Christus“, mis asetab varajased kristlikud vaidlused Roomas Claudiuse valitsemisaega — koosklas teiste allikate ajastikuga.
Baabüloonia Talmud
Isegi vanad juudi rabide kirjutised — mis ei ole kristluse suhtes heatahtlikud — sisaldavad viiteid, mis kinnitavad põhilisi üksikasju Jeesuse kohta. Baabüloonia Talmud viitab Jeshuale (Jeesuse heebrea väärsus) ning mainib tema hukkamist paasapüha õhtul, mis vastab evangeeliumide kirjeldusele. Kuigi toon on vaenulik, kinnitab seegi katse selgitada või ümber lükata Jeesuse tegusid, et tema tegevus oli liiga tuntud, et seda lihtsalt eirata.
„Vaid Pauluselt, Josephuselt ja Tacituselt saab kinnitada Jeesuse olemasolu ning tema tegevuse üldist aega ja kohta.“ — Teaduslik üksmeel Jeesuse ajalooliste allikate kohta
3. jagu: Piibellik Jeesuse Kristuse portree
Kuigi ilmalikud allikad kinnitavad põhilisi ajaloolisi fakte, pakub Uus Testament — 27 räamatust koosnev kogumik, mille kirjutasid pealtnägijad ja nende lähikaaslased mõnekumne aasta jooksul pärast Jeesuse elu ja teenimistööd — kõige rikkama ning üksikasjalikuma Jeesuse portree. Need dokumendid ei ole müüdid ega legendid, vaid nende inimeste varaseimad kirjalikud tunnistused, kes tundsid Jeesust isiklikult või uurisid tema elu sündmusi hoolikalt.
Sünd ja varane elu
Jeesus sündis Petlemmas, väikeses Juudamaa linnas, kuningas Herodes Suure valitsemisajal (kes suri u 4 e.K.r.). Tema ema Maarja oli noor juudi naine Galilea Naatsaretist. Evangeeliumid kirjeldavad tema sündi imepärasena — eostunud Pühast Vaimust ja sündinud neitsist — täites Pühakirja vana prohvetikuulutuse (Js 7:14): „Seepärast annab Issand ise teile tähe: näe, neitsi jääb lapseootele ja sünnib poeg, kellele pannakse nimeks Immanuel.“
Jeesus kasvas üles Naatsaretis ning oli Joosepi — puusepa — seaduslik poeg. Kaksteistäastaselt, kui perekond külastas Jeruusalemma paasapühaks, jahmatas ta templiis õpetajaid oma teadmiste ja taibuga. Luukas märgib, et ta „kasvas tarkuses ja vanuses ning oli armu leides Jumala ja inimeste silmis“ (Lk 2:52).
Ristimine ja avaliku teenimistöö algus
Umbes aastal 27–29 p.K.r. kasteti Jeesus oma sugulase Ristija Johannese poolt Jordani jões — ajalooline sündmus, mida peaaegu kõik Uue Testamendi teadlased peavad tõeseks. Tema ristimise ajal märgivad evangeeliumid jumalikku kinnitust: heli taevast kuulutas: „See on minu armastatud Poeg, kellest mul on hea meel!“ (Mt 3:17). See sündmus käivitas tema avaliku teenimistöö.
Umbes kolme aasta jooksul rändas Jeesus mööda Galilead, Juudamaad ja ümbritsevaid piirkondi, õpetades sünagoogides ja avalikel platsidel, parandades haigeid ning kutsudes inimesi meeleparandusele ja usule. Ta valis kaksteist jüngrit — tavalised mehed, peamiselt kalurid ja käsitöölised — oma lähimateks järgijateks ja tulevasteks tunnistajateks.
Jeesuse õpetused
Ükski inimene ajaloos pole edastanud nii sügavaid tõdesid nii lihtsas keeles kui Naatsareti Jeesus. Tema õpetused olid samaaegselt kättesaadavad kõige vaestele ja harimata kuulajatele ning lõpmatult sügavad kõige suurematele teadlastele ja filosoofidele läbi aegade.
Tema õpetuse südames oli Jumala riik — jumaliku armastuse, õigluse ja igavese elu ala, mida ta toi maailma. Ta kutsus inimesi pattudest meelt parandama, usaldama Jumala armastust ning elama radikaalse alandlikkuse, andestamise, halastuse ja iseohverdava armastuse eetika järgi.
Ta kasutas tähendamissõnu — lühikesi, eredaid igapäevaelust pärit lugusid — igaveste tõdede illustreerimiseks. Kadunud poja tähendamissõna (Lk 15) ilmutab Jumala armastuse sügavuse eksijate vastu. Hea Samaarlase lugu (Lk 10) määratleb lähimistearmastuse üle kõigi piiride. Seemeja tähendamissõna (Mt 13) kirjeldab, kuidas inimesed võtavad vastu Jumala sõna. Need lood on kujundanud kirjandust, kunsti, eetikat ja seadust kahe tuhande aasta vältel.
Mäejutlus — ajaloo suurim õpetus
Matteuse 5–7 kirjapandud Mäejutlust peetakse laialdaselt inimkonna ajaloo suurimaks kõlbeliseks õpetuseks. Selles esitab Jeesus Jumala riigi väärtused nn õndsakskiitmiste kaudu — õnnistuste kogumiku, mis pannah maailma ootused pähupidi:
„Õndsad on vaimult vaesed, sest nende päralt on taevariik. Õndsad on leinavad, sest neid lohutatakse. Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa. Õndsad on need, kes janusevad ja näljutavad õigsuse järele, sest nemad saavad täis. Õndsad on halastajad, sest neile halastaks. Õndsad on need, kelle süda on puhas, sest nemad näevad Jumalat. Õndsad on rahutegijad, sest neid hütakse Jumala lasteks.“ — Matteuse 5:3–9
Samas jutluses käsub Jeesus oma järgijatel armastada vaenlasi, palvetada tagakiusajate eest, vältida silmakirjalikkust ning usaldada Jumala varustust materiaalse rikkuse asemel. Ta süvendab Moosese Seadust välisest täitmisest südame tasandile: hükates mitte üksnes mõrva, vaid mõrvaliku viha; mitte üksnes abielurikkumise, vaid himustava mõtte.
Kuldne reegel, mille Jeesus sõnastab Matteuses 7:12 — „Kõike, mida te tahate, et inimesed teile teeksid, seda tehke ka neilegi“ — on saanud üheks inimtsivilisatsiooni enim tsiteeritud kõlbeliseks põhimõtteks.
Jeesuse imed
Evangeeliumid dokumenteerivad ligikäudu viisikümmend eripalgelist imet, mida Jeesus tegi: ta andis pimedatele nägemise, kurtidele kuulmise, halvatütele liikumisvõime; ta puhästas pidalitõbised, vaigistas tormi, kõndis vee peal, toitis viit tuhat inimest viie leiva ja kahe kalaga ning äratas surnuid, sealhulgas Laatsaruse, kes oli olnud surnud neli päeva.
Märkimisväärne on, et isegi Jeesuse vaenlased ei eitanud tema imesid. Selle asemel üritasid nad neid seletada, omistades tema võimu kurjale. Nagu Markuse evangeelium märgib (Mk 3:22), ötlesid kirjatundjad: „Tal on Beltsebul sees!“ See süüdistus on tegelikult tahtmatu kinnitus, et Jeesus tegi tegusid, mida ei saanud seletada loomulikel alustel. Ka Talmudi viited tunnistavad, et Jeesus tegi „märke“ — vaid tema võimu allikas oli vaidluse all.
4. jagu: Vana Testamendi prohvetikuulutused — jumalik kava
Jeesuse Kristuse identiteedi kõige põnevamad tõendid on Vana Testamendi prohvetikuulutuste täitumine. Heebrea Pühakiri — kirjutatud ligikäudu tuhande aasta jooksul ning viimistletud vähemalt 400 aastat enne Jeesuse sündi — sisaldab sadu täpseid ennustusi tuleva Messia kohta (heebrea keeles „määritu“ ehk päästja).
Teadlased hindavad, et Jeesus täitis oma maises elus ja teenimistöös 200 kuni 400 messiaslikku prohvetikuulutust. Paljud neist ennustustest puudutavad asjaolusid, mis olid täielikult väljaspool Jeesuse kontrolli — näiteks tema sünnipaik, suguvõsa, Jeruusalemma sisenemise viis, reetmise hind ning ristiloomise täpsed üksikasjakava.
Põhilised Jeesuse poolt täidetud prohvetikuulutused
Sünnib Petlemmas: Miika 5:1 (kirjutatud u 700 e.K.r.): „Aga sina, Petlemm Efrata, kes sa oled väike olemaks Juuda tuhandete seas, sinust tõuseb mulle see, kes valitseb Iisraelit.“ Täitumine: Mt 2:1.
Sünnib neitsist: Jesaja 7:14 (u 740 e.K.r.): „Seepärast annab Issand ise teile tähe: näe, neitsi jääb lapseootele ja sünnib poeg.“ Täitumine: Mt 1:18–23.
Siseneb Jeruusalemma eeslil: Sakarja 9:9 (u 520 e.K.r.): „Näe, sinu kuningas tuleb sinu juurde, õiglane ja päästetu, alandlik ja ratsutab eeslil.“ Täitumine: Mt 21:1–11.
Reetmine kolmekümne hõbenaraha eest: Sakarja 11:12 (u 520 e.K.r.). Täitumine: Mt 26:15.
Käed ja jalad läbistatakse: Psalm 22:17 (u 1000 e.K.r.): „Umbritseb mind koerte kari, kurjategijate kogudus piiritseb mu; nad on läbistanud mu käed ja mu jalad.“ Kirjutatud tuhat aastat enne ristiloomise kasutusele võtmist. Täitumine: Jh 19:18, 37.
Riietuse lossimine: Psalm 22:19: „Nad jagavad mu rõivad omavahel ja löövad mu kuue peale liisu.“ Täitumine: Jh 19:23–24.
Jesaja kannatav Teener: Jesaja 53 (u 700 e.K.r.) kirjeldab erakordse täpsusega Jumala teenijat, keda halvustatakse, lükatakse tagasi, läbistatakse meie üleaste eest ning maetakse rikaste juurde — kuid kes näeb pärast kannatusi valgust. See terve peatükk on Jeesuse kannatamise, surma ja ülesstõusmise portree, kirjutatud seitse sajandit enne sündmuste aset leidmist.
Matemaatiline tõenäosus, et üks inimene täidaks kasvvõi kaheksa neist ennustustest juhuslikult, on astronoomiliselt väike. Pasadena kolledži matemaatika- ja astronoomiaosakondade endine juhataja Peter Stoner arbutas, et pelgalt kaheksa prohvetikuulutuse juhuslikul täitumisel on tõenäosus 1 : 1017 — see arv on nii suur, et ületab inimliku kujutlusvõime.
„Need prohvetikuulutused polnud ähmased õnnepäeva ennustused. Nad määratlesid sünnipaiga, suguvõsa, pealinna sisenemise viisi, reetmise hinna ja hukkamisviisi — sündmused, mida ükski inimene ei suudaks tahtlikult enda kasuks korraldada. Nende täitumine Jeesuses on võimas tõendusmaterjal jumaliku autorluse kohta.“
5. jagu: Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülesstõusmine
Ristilöömine — ajalooline kindlus
Jeesuse surm ristiloomise teel on üks ajalooliselt kindlamaid fakte mis tahes antiikaegse isiku kohta. Seda kinnitavad Rooma ajaloolane Tacitus, juudi ajaloolane Josephus, kogu varajane kristlik kirjandus ning evangeeliumid. Uue Testamendi teadlane Gerd Lüdemann — kes ei ole konservatiivne kristlane — on kirjutanud: „Jeesuse surma fakt ristiloomise tagajärjel on vaieldamatu.“
Jeesus vahistati Ketsemaani aias nõja ööl, teda kohtusse anti juudi Suurkogu ees, seejärel Rooma kuberneri Pontius Pilatuse ees ning löödi samal reedel risti väljaspool Jeruusalemma Kolgatal („Päälukohal“). Rooma sorcerism— kogenud hukkamise asjatundjad — kinnitasid tema surma enne ristilt mahavõtmist. Seejärel maeti ta kivihauda, mis kuulus Arimatea Joosepile, juudi nõukogu lugupeetud liikmele.
Tühi haud
Kolm päeva pärast surma leiti haud tühjana. See on üks antiikaja kõige kriitilisemalt uuritud fakte. Tühi haud leiab kinnitust mitmest sõltumatust allikast: Matteus, Markus, Luukas, Johannes ning Pauluse varajane usutunnistus (1Kr 15). Seda teadsid nii Jeesuse sõbrod kui vaenlased — juudi võimud ei eitanud haua tühjust, vaid levitasid kuulujuttu, et jüngrid varastasid keha.
Piibliuurija ja teoloog N.T. Wright on veenvalt näidanud, et on äärmuslikult ebatõenäoline, et naised läksid valesse hauda või et Jeesuse keha viidi nende teadmata. Haua asukoht oli Jeruusalemmas üldteada ning juudi võimud — kes soovisid kasvavat kristlikku liikumist peatada — oleksid võinud keha hõlpsalt esitleda. Nad ei teinud seda kunagi.
Pärast ülesstõusmist ilmumised
Apostel Paulus, kirjutades umbes aastal 55 p.K.r. — vaid ligikaudu 25 aastat pärast ristiloomist ning tõenäoliselt säilitades varajast usutunnistust, mis pärineb vaid mõne aasta kauguselt pärast sündmust — kirjutab:
„Sest ma andsin teile esmalt edasi selle, mida ma ise olen vastu võtnud: et Kristus suri meie pattude eest vastavalt Pühakirjale, et ta maeti, et ta äratati kolmandal päeval vastavalt Pühakirjale ning et ta ilmus Keefasele, siis neile kaheteistkümnele. Pärast seda ilmus ta rohkem kui viiesajale vennale korraga, kellest enamik on täna veel elus…“ — 1Kr 15:3–6
See lõik on märkimisväärne mitmel põhjusel. Esiteks on see varajane — Paulus tsiteerib usutunnistust, mille teadlased dateerivad vaid mõne aasta kaugusele ülesstõusmisest. Teiseks nimetab see konkreetseid, kontrollitavaid tunnistajaid: Peetrust, Jaakobit ja viissada inimest, kellest paljud olid Pauluse kirjutamise ajal veel elus. Kolmandaks sisaldab see ilmumist Paulusele endale, kes oli varem olnud kristlaste verisel tagakiusaja enne oma dramaatilist kohtumist ülesstõusnud Jeesusega teel Damaskusesse.
Jüngrite muutumine
Ehk kõige mõjuvam psühholöögiline tõend ülesstõusmise kohta on jüngrite muutumine. Enne ristiloomist olid nad hirmunud, segaduses ning peitusid lukustatud uste taga. Peetrus — kes oli jäulgelt kinnitanud, et sureb Jeesuse eest — eitas teda kolm korda tema vahistamisööl. Pärast surma said need samad mehed kartmatuiks ülesstõusmise kuulutajateks, kes olid valmis oma tunnistuse eest surema.
Kõiki algseid apostleid peale Johannese peetakse pärimuse järgi märtritena hukkunuiks. Inimesed võivad surra millegi eest, milles nad usuvad, kuid mis on tegelikult vale. Kuid on peaaegu mõeldamatu, et nad kõik oleksid teadlikult läinud surma vale pärast — eriti vale pärast, mis ei andnud neile maiseid eeliseid, vaid toi ainult tagakiusamist, vangistust ja surma.
„Tänaspäeval valitsev seisukoht Uue Testamendi uurijate seas on, et on tõenäolisem kui mitte, et Jeesuse haud oli tühi ning inimesed uskusid tõepoolest, et nägid ülesstõusnud Jeesust.“ — The Gospel Coalition, Uue Testamendi uurimistöö põhjal
6. jagu: Kellena Jeesus end pidas?
Ükski tõsine teadlane ei vaidle vastu, et Jeesus eksisteeris. Olulisem — ja isiklikult palju nuhkivam — on küsimus, mida Jeesus enda kohta õpetas. Tema identiteediväited on erakordsed: kas inimkonna ajaloo kõige sügavamad tõed või kõige jultunum hullumeelsus. Jeesus ei jätnud meile mugavat keskteed, mis laseks teda näha ainult suure kõlbelise õpetajana.
Oxfordi kirjandusteadlane ja kristlik apologeet C.S. Lewis sõnastas selle dilemma kuulsalt:
„Mees, kes oli ainult inimene ja ötles selliseid asju nagu Jeesus ötles, ei oleks suur kõlbline õpetaja. Ta oleks kas päris hullumeelne — samal tasemel mehega, kes väidab olevat keedetud muna — või siis Põrgu Kurat. Peate valima. Kas see mees oli ja on Jumala Poeg, või siis hullumeelne või midagi halvem.“ — C.S. Lewis, Lihtsalt kristlus
Jeesuse väited
Mina olen Jumala Poeg: Johannese 10:30 — Jeesus kuulutas: „Mina ja Isa oleme üks.“ Juudi juhid mõistsid seda kohe kui nõuet jumalikule võrdsusele ning tahtsid teda kivitada jumalateotuse eest.
Mina olen tee, tõde ja elu: Johannese 14:6 — Jeesus õpetas: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei tule Isa juurde muidu kui minu kaudu.“ See ei ole pelgalt usulise õpetaja avaldus, vaid kinnitab endale ainulaadset autoriteeti inimkonna ainsana Jumala juurde viijana.
Enne Aabrahami olin mina: Johannese 8:58 — Jeesus õpetas juudi juhtidele: „Tõesti, tõesti ma ötlen teile: enne kui Aabraham sai olema, olen mina!“ Ta nõudis mitte üksnes eeleksistentsi, vaid igavest jumalikku olemasolu, kasutades püha jumalikku nime „Mina Olen“, mille Jumal ilmutas Moosesele põlevas põõsas (2Ms 3:14).
Mina olen ülesstõusmine ja elu: Laatsaruse haua juures seistes kuulutas Jeesus: „Mina olen ülesstõusmine ja elu. Kes usub minusse, see elab, isegi kui ta sureb.“ (Jh 11:25) See on väide, mida tavaline inimlik õpetaja ei saaks esitada.
Autoriteet patte andeks anda: Markuse 2:5–7 — Jeesus õpetas halvatütule: „Pojake, sulle on sinu patud andeks antud!“ Kirjatundjad reageerisid õudusega: „Kes saab patte andeks anda muidu kui üksnes Jumal?“ Jeesus par andas seejärel mehe, tõestamaks oma jumalikku autoriteeti.
Jeesus väitis end olevat kogu juudi Pühakirja täitus, kogu inimkonna kohtunik, igavese elu andja ning Jumala ainulaadne Poeg. Need on kas ajaloo kõige ülevamad tõed — või julgeimad pettekujutlused ajaloos. Tõendid tema elu, surma ja ülesstõusmise kohta nõuavad vastust.
7. jagu: Jeesuse Kristuse mõju maailma ajaloole
Sõltumata isiklikest veendumustest on Jeesuse Kristuse ajalooline ja kultuuriline mõju vaieldamatu. Ükski teine inimene ajaloos pole nii põhjalikult kujundanud tsivilisatsiooni. Üksestki teisest inimesest pole kirjutatud rohkem räamatuid. Üksestki teisest teemast pole loodud rohkem kunstiteoseid, muusikateoseid ega kirjandust.
Kristlus — liikumine, mis algas kaksteist jüngriga Rooma impeeriumi väikeses nurgas — kasvas maailma suurimaks religiooniks, omades üle kahe miljardi järgija igas maailma riigis. Rooma impeerium, mis Jeesuse hukas, võttis lõpuks kristluse oma ametlikuks religiooniks. Kristlik usk muutis antiikmaailma arusaama inimlüömisest, käivitades revolutsioonilisi liikumisi orjuse kaotamiseks, haiglate ja ülikoolide rajamiseks ning kaasaegse teaduse arenemiseks.
Kalender, mida praktiliselt kogu maailm kasutab — e.K.r. (enne Kristust) ja p.K.r. (pärast Kristust) — on üles ehitatud Jeesuse sünni ümber. Ajastu enda struktuur, nii nagu maailm seda arvestab, on määratud ühe mehe maailma saabumisega.
Nagu ajaloolane Philip Schaff kirjutas: „See Naatsareti Jeesus, ilma raha ja relvadeta, vallutas rohkem miljoneid kui Aleksander, Caesar, Mohammed ja Napoleon; ilma teaduse ja hariduseta valgustas ta rohkem asju nii inimlikust kui jumalikust kui kõik filosoofid ja teadlased kokku; ilma kõnelemiskunstita ötles ta selliseid elu sõnu, nagu neid pole öeldud enne ega pärast…“
8. jagu: Mida iga inimene peab otsustama
Selles artiklis esitatud tõendid — ajaloolised, piibellikud, prohvetlikud ja filosoofilised — koonduvad märkimisväärsesse järeldusse: Naatsareti Jeesus ei olnud pelgalt tärgas õpetaja, prohvet ega usureformija. Ta oli ja on täpselt see, kelleks ta end pidas — Jumala Poeg, Iisraeli Messias, maailma Päästja.
Kuid tõendid üksinda ei päästa. Ajalooline ja teoloogiline argument Jeesuse kasuks saab lõpuks isiklikuks kutseks. Jeesus ei palunud oma järgijatel pelgalt faktid tunnistada. Ta palus neil usaldada teda oma elütiga.
Johannese evangeeliumis laiendab Jeesus seda sama kutset igale inimesele üle iga sajandi: „Sest nii on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainussündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hüku, vaid et tal oleks igavene elu.“ (Jh 3:16)
See on kristliku sõnumi tuum. Mitte reeglite kogum, mida järgida, mitte kõlbline mõõdupuu, mida saavutada, vaid isik, kellesse uskuda — Jeesus Kristus, kes suri inimkonna pattude eest ning tõusis surnuist üles, pakkudes andeksandmist, leppimist Jumalaga ja igavest elu kõigile, kes usuvad.
Küsimus kes on Jeesus Kristus? ei ole lõpuks üksnes ajalooline küsimus. See on kõige isiklikum küsimus, millele iga inimene peab vastama. Nagu Jeesus ise küsis oma jüngritelt Kaisarea Filipi lähedal: „Aga teie, kes te ötlete, et ma oleksin?“ (Mt 16:15) See küsimus kajab läbi ajaloo, pöördudes iga inimese poole meie seast.
✝ Palve Jeesusele Kristusele ✝
Kui teid on liigutanud Jeesuse Kristuse tõendid ja sõnum, pakutakse järgnev palve lihtsa, siira ususõna väljendusena. See palve ei ole valem ega rituaal — see on südam lik vestlus elava Jumalaga.
Issand Jeesus Kristus,
Ma tulen Sinu ette täna mitte selpärast, et mul on kõik vastused, vaid selpärast, et otsin tõde — ja Sina oled öelnud, et Sina oled Tõde.
Ma tunnistan, et olen inimene, kes on eksinud — et olen patustanud mõttes, sõnas ja teos ning vajan Päästjat. Ma usun, et Sina oled Jumala Poeg, et surid ristil meie pattude hinna maksmiseks ning et Jumal äratas Sind kolmandal päeval surnuist üles.
Ma valin täna Sind usaldada — mitte oma vooruslikkuse, vaid Sinu armu põhjal. Anna mulle andeks, Issand. Puhasta mind. Täida mind oma Püha Vaimuga. Juhata mind oma teedel ning õpeta mind kõndima Sinu tões iga päev.
Sa ötlesid: „Tulge minu juurde, kõik te väsino d ja koormatud, ja mina annan teile hingamist!“ (Mt 11:28) Ma tulen Sinu juurde nüüd, väsino d elükoormat üksinda kanda. Ma võtan vastu Sinu hingamise, rahu ja pääste.
Ma tunnistan suuga, et Jeesus on Issand, ja usun südames, et Jumal äratas Sind surnuist üles. (Rm 10:9) Tänan Sind armastuse eest, mis on tugevam kui surm. Ma annan Sulle oma elu — kogu selle — ning palun Sul olla minu Issand ja Päästja sellest päevast alates.
Sinu püha ja kalli nime läbi palun,
Aamen.
─────────────────────────────
„Sest kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja usud oma südames, et Jumal on ta surnuist äratanud, siis päästetatakse sind.“ — Roomlastele 10:9
─────────────────────────────
Käesolev artikkel on koostatud tuginedes ajaloolaste, piibliarheoloogide ning Uue Testamendi teadlaste töödele, sealhulgas Bart D. Ehrman, N.T. Wright, Gary Habermas, William Lane Craig, C.S. Lewis ja Philip Schaff. Pühakirja tsitaadid on Eesti Piibli 1997. aasta tõlkest, kui ei ole märgitud teisiti.
© 2026 — Kõik õigused kaitstud. Isiklikuks ja hariduslikuks otstarbeks vabalt jagatav.
Martinus Vaicarius’s mission is to:
- Provide spiritual support and guidance to people seeking peace and hope
- Create prayer texts that bring God’s peace to hearts suffering under fear and anxiety
- Promote deep understanding of the power of the
- God of Sabaoth and the protection of the heavenly hosts
- Help people enter the spiritual sphere where God’s peace reigns over all
AICortex Invest OÜ
