Views: 0
Apostlite paastu ajalugu: vanimad juured, kirikuisade tunnistused, areng ja vaimne sügavus õigeusu traditsioonis
Apostlite paast, tuntud ka kui Peetruse ja Pauluse paast, on üks vanimaid ja olulisemaid paastuperioode kristluse ajaloos. See järgneb kohe Nelipühale ning valmistab usklikke ette pühade apostlite Peetruse ja Pauluse mälestuspühaks 29. juunil. Käesolev põhjalik artikkel analüüsib Apostlite paastu päritolu, ajaloolist arengut, kirikuisade tsitaate ning selle tänapäevast tähendust. Artikkel on koostatud usaldusväärsete õigeusu allikate põhjal, et pakkuda lugejale sügavat ja faktilist ülevaadet.
Apostlite paastu piibellikud ja varajased juured
Apostlite paastu aluseks on nii Püha Kirja traditsioon kui ka apostlite enda eeskuju. Pärast Issanda ülestõusmist ja Nelipüha rõõmupäevi valmistusid apostlid evangeeliumi kuulutamiseks kogu maailmale. Nad kasutasid paastumist ja palvet, et saada tugevust ja Jumala juhatust.
Püha Johannes Kuld suu (Chrysostom) ütleb oma 57. jutluses Matteuse evangeeliumile: „Apostlid paastusid peaaegu alati.“ See lühike, kuid võimas tsitaat kokkuvõtab apostlite elustiili – paast ei olnud nende jaoks erand, vaid igapäevane praktika.
Uue Testamendi raamatute Apostlite tegudes leiame mitmeid näiteid: „Kui nad teenisid Issandat ja paastusid, ütles Püha Vaim: „Eraldage mulle Barnabas ja Saulus teoks, milleks ma neid olen kutsunud.“ Siis nad paastusid ja palvetasid ning panid neile käed peale ja saatsid nad teele“ (Ap 13:2–3). Samuti ordinatsioonide juures: „Ja nad valisid kogudustes igale poole vanemad, palvetasid paastudes ja andsid nad Issanda hoole alla“ (Ap 14:23).
Kirikuisade tunnistused – vanimad ajaloolised tõendid
Püha Athanasius Suur (†373) on vanim teadaolev allikas, kes mainib Apostlite paastu. Oma kirjas keiser Konstantsile, rääkides ariaanide tagakiusamisest, kirjeldab ta: „Nelipühale järgneval nädalal läksid paastujad haudade juurde palvetama.“ See näitab, et juba 4. sajandil oli paast Nelipühajärgsel perioodil laialt levinud.
Teised suured kirikuisad, kes tunnistavad paastu antiiksust, on:
- Püha Ambrosius Milanost
- Püha Leo Suur
- Theodoret Kyrrhose
Need tunnistused kinnitavad, et Apostlite paast pärineb kristluse esimestest sajanditest, mitte hiliskeskajast. Mõned allikad viitavad, et paast oli algselt tuntud kui „Nelipüha paast“ või „Jüngrite paast“, kuid hiljem fikseeriti nimi apostlite auks. Nicea Esimesel Oikumeenilisel Kirikukogul (325) sai see täiendava kinnituse.
Paastu kestuse areng ja varieeruvus
Erinevalt Suurest Paasest, mis on fikseeritud 40 päevaga, on Apostlite paastu pikkus muutuv – see sõltub Nelipüha (Pascha) kuupäevast.
- Varased sajandid: Tihti 1–2 nädalat.
- Bütsantsi traditsioon: Algab Kõigi Pühakute pühapäevale järgneval esmaspäeval ja kestab kuni 29. juunini.
- Tänapäev: Kestus võib olla 8 kuni 42 päeva (või isegi kuni 49 päeva vana kalendri järgi). Mõnel aastal võib paast olla väga lühike või teatud kalendrisüsteemides üldse puududa.
See paindlikkus peegeldab, et paast kujunes pigem kiriku elava traditsiooni kaudu kui range seadusena. Monastlikud kogukonnad aitasid hiljem paastu rangemaks muuta.
Vaimne analüüs: Miks paast on enamat kui toidupiirang?
Apostlite paastul on sügav vaimne mõõde. See ei ole pelgalt dieet, vaid:
- Tänu ja mälestus — tänu apostlite tööle ja martüüriumile.
- Ettevalmistus — ettevalmistus apostlite pühaks ja misjonitööks ka tänapäeva kristlaste jaoks.
- Hinge kasvatamine — paast trambib alla patud ja kasvatab voorusi, nagu rõhutab Püha Johannes Kuld suu.
Paast aitab usklikel järgida apostlite eeskuju aktiivses kristlikus elus. Kaasaegses kontekstis, kus tähelepanu on hajutatud, pakub see periood võimalust pöörduda sisemise elu poole, suurendada palvet ja almuseid.
Praktilised juhised: Kolmapäeviti ja reedeti tavaliselt range taimetoit. Kala lubatakse sageli laupäeviti ja pühapäeviti. Haiged, rasedad, lapsed ja eakad saavad leevendusi – paast on armu, mitte koorem.
Apostlite paast tänapäeva õigeusu kirikus
Erinevates õigeusu traditsioonides (Kreeka, Vene, Serbia jt) järgitakse paastu sarnaselt, kuid kalendri erinevused (uue ja vana kalendri järgi) mõjutavad alguskuupäeva. 2026. aastal algab paast näiteks juuni alguses või keskel, olenevalt jurisdiktsioonist.
Paast on suurepärane aeg lugeda kirikuisade tekste, suurendada heategevust ja osaleda jumalateenistustel. See ühendab meid otse apostlite ajaga ning tuletab meelde, et kristlus on elav traditsioon.
Kokkuvõte ja kutse
Apostlite paast on elav side kiriku algusaegadega. Nagu ütleb Püha Athanasius ja teised isad, on see praktika sama vana kui kirik ise. See kutsub meid üles mitte ainult kehalisele, vaid eelkõige vaimsele paastule – pattudest loobumisele, ligimesearmastusele ja lähemale Jumalale.
Soovitus: Alusta paastu lihtsa palvega ja järkjärgulise toidupiiranguga. Konsulteeri oma vaimulikuga personaalsete juhiste saamiseks.
Martinus Vaicarius’s mission is to:
- Provide spiritual support and guidance to people seeking peace and hope
- Create prayer texts that bring God’s peace to hearts suffering under fear and anxiety
- Promote deep understanding of the power of the
- God of Sabaoth and the protection of the heavenly hosts
- Help people enter the spiritual sphere where God’s peace reigns over all
AICortex Invest OÜ
- Apostlite paastu ajalugu: vanimad juured, kirikuisade tunnistused, areng ja vaimne sügavus õigeusu traditsioonis - 28. juuni 2026
- Õigeusu eetika vs Protestantlik eetika: Peamised erinevused, ühisjooned ja tänapäevane tähendus - 27. juuni 2026
- Jeruusalemma Patriarhaat tähistas Venerable Isade Onufriuse Egiptuse ja Peeter Athose mäe mälestuspäeva - 26. juuni 2026
