Tõeline sõprus – Elumõte – elumõte.eu – Kertu Toots – Parim sõber on Palvetav sõber
5 min read
Sõber-palvetaja Tõeline sõprus – Elumõte – elumõte.eu – Kertu Toots
TÕELINE SÕPRUS
Autor: Kertu Toots
Juba loomise alguses rõhutab Jumal, et inimesel ei ole hea üksi olla (1 Mo 2:18). Koguja jätkab samal liinil (Kg.4:9,10): „Parem on olla kahekesi kui üksi, sest neil on oma vaevast hea palk:kui üks langeb, tõstab teine oma kaaslase üles! Aga kuidas on lugu siis, kui üksik langeb ega ole teist, kes teda üles tõstaks?” Igasugune kahekesiolemine võib teinekord ka vaev olla, sest me kõik oleme vigade ja puudustega. Meid on vahel raske välja kannatada, kuid sellel on tõesti hea palk! Tõusud ja mõõnad, head ja rasked päevad käivad elus ikka vaheldumisi. On päevi, mil vajad sõbra tuge ja ülestõstmist ning päevi, kus tahad oma rõõmu jagada. Selleks, et vaimulikult püsima jääda, vajad tõelist sõpra – kedagi, kellega koos nutta ja naerda, palves võidelda ja rõõmutseda.
Jeesus räägib Johannese evangeeliumis 15:13-15 sõprusest tõsiselt: ,,Suuremat armastust ei ole kellelgi kui see, et ta jätab oma elu oma sõprade eest! Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida mina teid käsin. Ma ei ütle teid enam orjad olevat, sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Vaid ma olen teid nimetanud sõpradeks, sest ma olen teile teada andnud kõik, mis ma oma Isalt olen kuulnud.” Viimase lausega näitab Issand meile, et tõeline sõprus on sügav osadus, mis sisaldab avameelsust, ausust ja siirust. Nimetades meid oma sõpradeks, on ta meile teada andnud kõik Isalt kuuldu. Jeesus ei hoidnud midagi tagasi. Salmis 14 Ta ütleb: „Te olete mu sõbrad, kui te teete, mida mina teid käsin (ehk palun)”. Tõeline sõprus kätkeb endas ka vastutulelikkust ja allaheitlikkust. Ma teen, mida mu sõber minult palub nagu ka Paulus soovitab (Ef. 5:21): „Olge allaheitlikud üksteisele Kristuse kartuses“. Jeesus jättis oma elu sinu ja minu eest – oma sõprade eest, andes meile eeskuju ja näidates, et sõprus läbi Jumala silmade on ohvrimeelne armastus – sellest suuremat ei ole.
Kes on tõeline sõber? Piibel ütleb, et tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend (Õp 17:17). Ka vanade eestlaste tarkus nendib, et tõeline sõber on see, kellega koos süüakse ära puud soola. Üks tuntud eskimo vanasõna lisab juurde, et sa ei saa enne teada, kes on sinu sõber, kui jää murdub! Kui jää murdub, siis on kohe näha, kes tegeleb ainult iseenda päästmisega ja kes ulatab teisele sõbrakäe.
Õpetussõnad kui inimsuhete käsiraamat tõdeb: (11:17): „Kes peab osadust (ehk sõprust), teeb head iseenesele, aga kes ennast eraldab, on julm omaenese ihu vastu!” Tõeline sõprus teeb meile kõigile ainult head, seepärast on oluline hoida oma sõpru. Sõpru kaotada on lihtne, neid leida ja hoida aga kunst. Selles kunstis tahab Jumala Sõna meile abimeheks olla: ,,Kes üleastumise kinni katab (ehk andeks annab), otsib armastust, aga kes seda meelde tuletab, lahutab ennast sõbrast!” (Õp 17:9). Kui kellelgi on tõelisi sõpru, siis see näitab, et ta oskab andeks anda. Andestus on sõpruses möödapääsmatu. Väga kerge on südant kõvaks teha ja teist hüljata, kuid tarkade nõu on: „Ära hülga oma sõpra!” (Õp 27:10). Iiob kirjutab meile 6:14: „Kes keelab sõbrale sõprust, see loobub Kõigevägevama kartusest!”. Teame,et Jumala kartusest on kasu kõigele ja sellel on käesoleva ja tulevase elu tõotus (1Ti 4:8). Kui tahad elada Kõigevägevama kartuses, siis ole oma sõbrale TÕELINE SÕBER, olles tema jaoks olemas, teda toetades ja armastades.
Taavet ja Joonatan
Üks parimaid näiteid tõelistest sõpradest Piiblis on Taavet ja Joonatan. Nad olid mõlemad õrna südamega julged noormehed, kes armastasid ja usaldasid Jumalat. Mitte ükski asi ei olnud neile võimatu ega liiga raske koos Issandaga. Nii nagu kuningapoeg Joonatan oma sõjariistade kandjaga tõi Iisraelile suure võidu Benjamini Gibeas (1Sm. 14), nõnda võitis karjapoiss Taavet lingukiviga kolmemeetrise hiiglase Koljati ning pani sellega vaenlase suure armee põgenema (1Sm. 17).Pärast seda sündmust oli Joonatani hing ühte köidetud Taaveti hingega. Samal päeval tegi kuningapoeg karjapoisiga liidu ning pani oma uhked riided ja võimsad relvad tema selga (1Sm. 18:1-5). Joonatani isa kuningas Saul aga muutus Taaveti peale kadedaks ning püüdis teda tappa. Kuigi ta oli ise pannud Taaveti oma sõjameeste ülemaks ja näinud tema edukust. Ellujäämise nimel Taavet põgenes ja tuli ustava sõbra Joonatani juurde, kes päästis ta oma isa viha käest.
Kuningapoeg Joonatan on tõeline võrdpilt Jeesusest. Vanima pojana ootas teda kuningatroon ja Iisraeli au ning uhkus. Tundes ja armastades südamest Jumalat, oli ta aga saanud ilmutuse, et Taavet on Issanda valitu (1Sm. 20:13-17) ning ta loobus iseenese olust ja õigustest ning loovutas oma positsiooni Taavetile – parimale sõbrale. Kuningapojal ei olnud millestki kahju. Taavet ja Joonatan ei häbenenud isegi koos Jumala ees nutta (1Sm. 20:41,42). Pärast Joonatani ja Sauli langemist leinas Taavet oma parimat sõpra tükk aega: „Mul on sinu pärast kitsas käes, mu vend Joonatan! Sa olid mulle väga kallis!” (2Sm. 1:26) Sõpruse nimel laskis kuningas Taavet hiljem tuua Joonatani poja Mefiboseti kuningakotta nagu kuningapoja, andis talle tagasi kõik talle kuuluva ning tegi talle kõigiti head ta isa Joonatani pärast (2Sm. 9). Selline on tõeline sõprus.
Rutt ja Noomi
Samuti on uskumatult kaunis sõprusside Ruti ja Noomi – minija ja ämma – vahel! See sõprus jääb püsima vaatamata nende erinevatele taustadele ja rahvustele, eluvintsutustele ja saatuselöökidele. Noorem sõber kinnitab vanemale (Rt.1:16): „Ära käi mulle peale, et ma sind maha jätaksin ja pöörduksin tagasi su juurest, sest kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina, ja kuhu sina jääd, sinna jään minagi! Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal.“ Tänu sellisele sõprusele tegi Jumal Rutist Iisraeli armastatud kuninga vaarema ja meie kõigi Päästja esiema!
Sõprussuhted ja inimsuhted üldse on Jumalale väga olulised. Tema paneb tähele ja näeb kõike. Sellepärast võta aega, et olla tõeline sõber, sest parem on olla kahekesi kui üksi! Toredat sõbrapäeva kõigile!
Autor : Kertu Toots
1
